PIDAMA /95–97/

( devoir, having to do or to be)

1. Pidama on modaalse* lausungi üks võimalik predikaat*, mis määrab ja juhib, kas tegemise* või oleku* lausungit. Selle predikaadi semantiline panus pole defineeritav iseenesest, vaid üksnes mingi aksiomaatika* vaatepunktist valitud modaalsuste vastastikuste definitsioonide raamistikus. Lihtsamalt (või filosoofilisemalt) väljendudes paistab pidama ühes tahtmisega* moodustavat omamoodi a priori seisundi (minimaalsed tingimused tegemiseks või olekuks). Lausungi produktsiooni* plaanis /96/ilmneb pidama staadiumina, milles tegevuse või oleku lausung on virtualiseeritud.
2. Kui me lihtsuse huvides määrame modaalse lausungi, mille predikaadiks on modaalsus pidama, nimega „pidama“, tegemise väljenduse nimega „tegema“ ja oleku väljenduse nimega „olema“, siis võib mõisteid pidama tegema ja pidama olema vaadelda kui kaht modaalset struktuuri, mis on oma modaliseeriva lausungi poolest identsed ning modaliseeritud lausungi poolest erinevad.
3. Kui võtta arvesse asjaolu, et nii modaalne lausung kui ka lausung, mida see edastab, võivad mõlemad teatud vastuolusid omada, võib pidama tegema modaalset struktuuri iseloomustada, projekteerides selle semiootilisele ruudule ning andes samaaegselt asjakohase ning arbitraarse nime igale termile*, mis sel viisil saadud.

 

pidama tegema pidama mitte tegema

(ettekirjutus, käsk) (keeld)

 

 

mitte pidama mitte tegema mitte pidama tegema

(luba) (valikuvõimalus)

 

Nimetamisprotseduur — mis antud juhul sisaldab verbaalsete ja süntaktiliste formuleeringute muutmist nominaalseteks ja taksonoomilisteks väljendusteks — omab transformeerivat efekti, kondenseerides* kaks predikaati üheks modaalseks väärtuseks. Modaalne kategooria, mis sel viisil nimetamisega omandatakse, kuulub selgelt — mõnede väheste modifikatsioonidega — deontiliste* modaalsuste komplekti, mida kasutatakse loogikas. Seepärast võime neile jätta nime deontiline modaalne kategooria.

4. Samasugust semiootilisele ruudule projekteerimise võtet, mille eesmärgiks on kategooria ilmutamine, võib rakendada modaalsele struktuurile pidama olema:

 

pidama olema pidama mitte olema

(vajadus) (võimatus)

 

mitte pidama mitte olema mitte pidama olema

(võimalikkus) [ possibilité] (sattumuslikkus) [ contingence]

 

Modaalseid väärtusi, mida sedasi nimetatakse, võib lihtsalt homologiseerida loogikas kasutatavate aleetiliste* modaalsustega. Seetõttu nimetame antud kategooria aleetiliseks modaalseks kategooriaks.

5. Pidama tegema modaalne struktuur omab selgeid semantilisi seoseid tahtma midagi teha modaalse struktuuriga ja seda niivõrd, et võiks küsida, kas oleks võimalik ja kohane taandada need kaks üheks ainsaks virtualiseeritud [ virtualisante] modaalseks struktuuriks. Raskuseks osutub siis otsus, kas taandada pidama-tegema väljendisse tahtma-tegema või vastupidi. Psühhologiseeriva hoiaku pooldajad tunneksid sel juhul kiusatust näha subjekti pidama-tegemises saatja tahtmist. Need, kes eelistavad loogikat, kalduvad pigem interpreteerima tahtma midagi teha kui enesest lähtuvat pidamist midagi tegema. On parem jätta see küsimus lahtiseks, kuniks modaalsuste valdkonda pole veelkord täielikult läbi uuritud.

6. Kontrastina on pidama olema modaalne struktuur seotud võima olema omaga, nagu seda on näha faktist, et neil on mõned ühised nimed — mis tuleneb intuitiivsetest semantilistest homoloogiatest. Seepärast on näiteks vajadus* nimi, mis korrespondeerub nii pidama olema kui mitte /96/ olema võimeline mitte olema -ga, ning võimatus* on nimi nii mitte olema kohustatud olema kui mitte olema võimeline olema jaoks. Tühimik loogilise ja semiootilise lähenemise vahel laieneb selles punktis. Kui loogika postuleerib a priori aleetiliste modaalsuste kogumiku, mille moodustavad nimed, siis semiootika eesmärgiks on pakkuda nimedele süntaktiliste definitsioonide baasil vundament. Sel viisil teeb semiootika teatavaid eristusi, mis näivad osutavat mitmetele tühimikele modaalses loogikas. Nii näib, et pidama olema, virtualiseeriv modaalne struktuur, mis on positiivne ja tihedalt seotud enontsiaatori/lausuja* subjektiga, oleks justkui erinev fraasist mitte olema võimeline mitte olema, mis on aktualiseeriv struktuur, mis opereerib, eitades võimalikkusi ning andes objektile väärtuse. Seega määrab nimi vajadus justkui kaks modaalset väärtust ja kaks modaliseerimistüüpi.

MODAALSUS; DEONTILISED MODAALSUSED; ALEETILISED MODAALSUSED