MÄRK (349-351)

(signe)

 

1. Märk on manifestatsiooniplaani üksus*, mis moodustub semiootilisest funktsioonist*, s.t. vastastikusest presuppositsioonist* [eeldusest] (või solidaarsusest*), mis kehtestatakse keeleaktis entiteetide* [olemite] vahel väljendus*plaanis (või tähistajas*) ning sisu*plaanis (või tähistatavas*) .

2. F. de Saussure’i jaoks, kes tõstatas lingvistilise märgi küsimuse, johtub viimane tähistaja ja tähistatava ühendusest (mida ta oma esimeses analüüsis võrdsustab vastavalt akustilise kujundi ja kontseptiga). Kuigi ta jõudis oma teooriat arendades nende kahe termini selitamiseni [täpsustamiseni], käsitledes tähistajat ja tähistatavat vaid niivõrd kui nad täidavad lingvistilise vormi moodustamise otstarvet (justkui paberilehe esi- ja tagakülg), oli termin märk pikka aega — ja on ka tänapäeval — tavaliselt identifitseeritud minimaalse märgiga, see tähendab “sõnaga” või veel täpsemalt morfeemiga* (või moneemiga* A. Martinet’ jaoks). Just selles mõttes määratletakse keelt üldiselt kui “märkide süsteemi”.

3. L. Hjelmslevi panus /350/ märgiteooriasse on kahepoolne:

(a) esitades märki keeleakti ajal toimuva semioosi tulemusena demonstreerib ta, et manifestatsiooniühikute dimensioon* ei ole märgi definitsiooni puhul oluline; teisisõnu võime me lisaks minimaalsetele märkidele (“sõnadele”) rääkida ka lausungi-märkidest või diskursuse-märkidest;

(b) postuleerides kummalegi keeleplaanile (väljendus- ja sisu-) eristuse vormi ja substantsi* vahel, jõuab ta märgi olemuse [loomuse] spetsifitseerimiseni väljendusvormi ja sisuvormi ühendusena (seega osaleb väljendusplaanis märgi konstrueerimisel fonoloogiline* ja mitte foneetiline* struktuur).

4. Seega produtseerib keelekasutus semiootilist manifestatsiooni märgijadade kujul. Nii väljendus- kui ka sisuvormi artikulatsiooni tulemusena tekitatud märkide analüüs on võimalik vaid siis, kui need kaks keeleplaani on esmalt üksteisest lahutatud eesmärgiga neid mõlemat eraldi uurida ja kirjeldada. Teisisõnu, kui manifestatsiooni analüüs (pürgides minimaalsete märkide äratundmisele ja kehtestamisele [tuvastamisele] moodustab vajaliku esimese sammu, siis semiootiline uurimistegevus algab tegelikult minimaalsest märgist väiksemate ühikute uurimisest ning seda peab läbi viima iga keeleplaani puhul eraldi, kus koostisühikud pole enam märgid, vaid figuurid*.

5. Siiski eksisteerib ka termini märk parasemiootiline või semiootikaväline tähendus ja see võetakse mõnikord semiootilises või lingvistilises kirjanduses tarvitusele. Sellisel puhul tähistab märk harilikult “midagi, mis representeerib midagi muud”. Kasutatuna semiootikas tähistab ta sellisel juhul ükskõik millist vormi mingi “idee” või “asja” väljendamiseks — vastates kontseptile formant*. Selline terminikasutus eeldab teatud keelekontseptsiooni, s.t. keelt kui hulka “silte”, mida kinnitada varemeksisteerivatele objektidele, kui puhast nomenklatuuri (Hjelmslev).

6. Anglo-Ameerika lingvistika on biheiviorismist mõjutatuna vaevu märgiküsimusest huvitunud, või on ta positivismi mõju all olnuna püüdnud märgi definitsiooni sisse tuua referendi* mõistet, konstrueerides tema interpretatsiooni kolmepoolse mudeli (Ogden ja Richards, järgides Charles S. Peirce’i). Mudeli kolm terminit koosnevad: (a) sümbolist (= tähistaja, või Peirce’i representamen); (b) referentsist (= tähistatav, või Peirce’i interpretant) ning (c) referendist (tähistatud “reaalsus”, või Peirce’i objekt). Saussure’i lingvistika, nagu me teame, peab referendi väljajätmist lingvistika arengu/eksisteerimise paratamatuks tingimuseks.

7. Referendiprobleem laiendab veelgi lõhet, mis jätkuvalt eraldab lingvistika — ja eriti semiootika — kahte kontseptsiooni. Sellal kui märkide analüüs on Euroopa semiootikute jaoks vaid üks samm teel vormide liigendvõrgustiku (articulation) kirjelduse suunas, kaldub Ameerika semiootika (T. Sebeok) peatuma märkide tasandil ja tegelema nende klassifitseerimisega, baseerudes peamiselt referendi ja märgi vahel eksisteerivatel seostetüüpidel /351/(näiteks defineeritakse ikooni* kui sarnasusseost, indeksit* kui “naturaalset” külgnevusseost, signaali* kui kunstlikku seost, jne.)

8. Veel üks siseomast (intrinseque) laadi märkide jaotus paistab olevat võimalik; see määratleks märke vastavalt sellele, kas nad kuuluvad antud tüüpi semiootikasse (ühe-, kahe-, mitmeplaaniline).

TÄHISTAJA; TÄHISTATAV; ARTIKULATSIOON; REFERENT; SEMIOLOOGIA; SOTSIOSEMIOOTIKA