Hjelmslev. Määratlused “Eelmärkmete” juurde. Numbrid sulgudes tähistavad määratlusi, mis on antud definitsiooniga seotud.

1. Analüüs/jagamine — objekti kirjeldamine teiste objektide üht tüüpi/ühetaoliste sõltuvuste alusel sellesse objekti ja omavahel kaudu
2. Klass — jagatav objekt [1]
3. Segmendid — objektid, mis eristatakse lihtsa jaotuse käigus kui ühetaoliselt sõltuvad klassist ja üksteisest [1,2]
4. Hierarhia — klasside klass [2]
5. Analüüside kompleks — ühe ja sama klassi analüüside klass. [1,2]
6. Operatsioon – kirjeldus, mis rahuldab empiirilist printsiipi
7. Süntees — objekti kui klassi segmendi kirjeldus [2,3]
8. Funktsioon – sõltuvus, mis vastab analüüsi tingimustele [1]
9. Funktiiv — objekt, millel on funktsioon teiste objektide suhtes [8]
10. Lülituma (contract) — objekti kohta öeldakse, et ta lülitub oma funktsiooni [8,9]
11. Olemus (entity) — funktiiv, mis ei ole funktsioon [8,9]
12. Konstant — funktiiv, mille juuresolu on hädavajalik tingimus funktiivi, mille suhtes esimene funktiiv omab funktsiooni, olemasoluks [8,9]
13. Muutuja — funktiiv, mille juuresolu ei ole hädavajalikuks tingimuseks funktiivi, mille suhtes esimene funktiiv omab funktsiooni, olemasoluks [8,9]
14. Vastastikune sõltuvus (interdependence) — funktsioon kahe konstandi vahel [8,12]
15. Determinatsioon — funktsioon konstandi ja muutuja vahel [8,12,13]
16. Konstellatsioon — funktsioon kahe muutuja vahel [8,13]
17.Kohesioon — funktsioon, mille funktiivide seas on üks või rohkem konstante [8,9,12]
18. Retsiprotsioon — funktsioon, mille funktiivid on mõlemad kas ainult konstandid või ainult muutujad [8,12,13]
19. Deduktsioon — jätkatud analüüs või analüüside, millede vahel on determinatsioon, kompleks [1,5,15]
20. Protseduur — vastastikuse determinatsiooniga operatsioonide klass [2,6,15]
21. Derivaadid — ühe ja sama deduktsiooni klassi segmendid ja segmentide segmendid [2,3,19]
22. Sisaldama — klassi kohta öeldakse, et ta sisaldab oma derivaate [2,21]
23. sisenema (enter into) — derivaatide kohta öeldakse, et nad sisenevad oma klassi [2,21]
24. Aste — viide klasside arvule, mis eristavad antud klassi derivaate algsest üldisest klassist (kui klasside arv on 0, siis nimetatakse derivaate 1. astme derivaatideks; kui klasside arv jn 1, siis on derivaadid 2. astme omad jne) [2,21]
25. Induktsioon — jätkatud süntees, mille üksikud sünteesid on oma vahel determinatsioonisuhtes [7,15,23].
26. Korrelatsioon — funktsioon ja…ja [8]
27. Relatsioon — funktsioon või…või [8]
28. Süsteem — korrelatsiooniline hierarhia [4,26]
29. Protsess — relatsiooniline hierarhia [4,27]
30. Artikulatsioon — süsteemi analüüs [1,28]
31. Partitsioon — teksti analüüs [1,29]
32. Universaalne operatsioon — kui seda operatsiooni võib läbi viia ükskõik millisel objektil [6]
33. Individuaalne operatsioon — kui operatsiooni võib läbi viia ainult antud objektil [6]
34. Realisatsioon — klassi nimetatakse realiseerituks, kui teda võib võtta kui individuaalse analüüsi objekti [1,2,33]
35. Virtuaalsus — klassi nimetatakse virtuaalseks, kui teda ei saa võtta individuaalse analüüsi objektina [1,2,33]
36. Komplementaarsus — terminite vaheline vastastikune sõltuvus süsteemis [14,28]
37. Solidaarsus — terminite vaheline vastastikune sõltuvus protsessis [14,29]
38. Spetsifikatsioon — terminite vaheline determinatsioon süsteemis [15,28]
39. Selektsioon — terminite vaheline determinatsioon protsessis [15,29]
40. Autonoomia — konstellatsioon süsteemis [16,28]
41. Kombinatsioon — konstellatsioon protsessis [16,29]
42. Definitsioon — märgilise sisu või märgilise väljenduse jaotus [31]
43. Rida — ühe ja sama astme derivaadid, mis kuuluvad ühe protsessi või süsteemi juurde, moodustavad rea [21,24,28,29]
44. Mutatsioon — funktsioon, mis eksisteerib ühe ja sama klassi esimese astme derivaatide vahel; funktsioon, millel on relatsioon funktsioonile teiste ühe ja sama klassi esimese astme derivaatide, mis kuuluvad ühte ritta, vahel [2,8,21,24,27,43]
45. Summa — klass, millel on funktsioon ühe rea ühele või enamale klassidele [2,8,43]
46. Määratlemine (establishment) — relatsioon, mis eksisteerib summa ja funktsiooni, mis siseneb temasse konstandina, vahel. Öeldakse, et funktsioon määratleb summa ja et summa määratletakse funktsiooniga [8,10,12,23,27,45].
47. Aplikatsioon — mingi funktiiv on olemas teatud kindlatel tingimustel ja siis räägitakse funktiivi aplikeerimisest või sellest, et funktiiv aplikeeritakse teatud tingimustel [9]
48. Eemaldamine (suspension) — mingi funktiiv puudub teatud kindlatel tingimustel ja siis räägitakse funktiivi eemaldamisest või sellest, et funktiiv kõrvaldub/eemaldub teatud tingimustel [9]
49. Kokkulangevus(overlapping) — kahe funktiivi vahelise mutatsiooni eemaldamine [9,44,48]
50. Manifestatsioon — selektsioon hierarhiate vahel ja erinevate hierarhiate derivaatide vahel [4,21,39]
51. Vorm — konstant manifestatsioonis [12,50]
52. Substants — muutuja manifestatsioonis [13,50]
53. Semiootika— see on hierarhia (st. klasside klass), mille iga segment võimaldab järgnevat analüüsi/jaotust klassideks, mis on määratletud vastastikuse suhtega (relatsiooniga) sel moel, et igaüks neist klassidest võimaldab jaotust derivaatideks, mis on määratud vastastikuse mutatsiooniga [1,2,3,4,21,27,44].
54. Paradigma — klass semiootilises süsteemis [2,28,53]
55. Ahel —klass semiootilises protsessis [2,29,53]
56. Liige — paradigma segment [3,54]
57. Osa — ahela segment [3,55]
58. Semiootiline skeem — vorm, mis on semiootika [51,53]
59. Kommutatsioon — mutatsioon paradigma liikmete vahel [44,54,56]
60. Permutatsioon — mutatsioon ahela osade vahel [44,55,57]
61. Sõnad — minimaalsed märgid, mille väljendused ja sisud on permutatsioonile kättesaadavad [60]
62. Substitutsioon — mutatsiooni puudumine paradigma liikmete vahel [44,54,56]
63. Invariandid — korrelaadid vastastikuse kommutatsiooniga [26,59]
64. Variandid — korrelaadid vastastikuse substitutsiooniga [26,62]
65. Glosseemid — minimaalsed vormid, mis on teooriaga kindlaks määratud kui selgituse alused, osadeks lahutamatud invariandid [63]
66. Semiootiline uusus (pruuk) — substants, mis manifesteerib semiootilist skeemi [50,52,58]
67. Paradigmaatika — semiootiline süsteem [28,53]
68. Süntagmaatika — semiootiline protsess [29,53]
69. Materjal (purport, mening taani k) — muutujate klass, mis manifesteerib rohkem kui ühte ahelat rohkem kui ühes süntagmaatikas või rohkem kui ühte paradigmat rohkem kui ühes paradigmaatikas [2,13,50,54,55,67,68]
70. Variatsioonid — variandid, seotud kombinatsiooni läbi [41,61]
71. Variaadid — variandid, seotud solidaarsuse läbi [37,64]
72. Indiviid —variatsioon, mida ei saa jagada teisteks variatsioonideks [30,70]
73. Lokaliseeritud (variaat) — variaat, mida ei saa jagada teisteks variaatideks [30,71]
74. Ühtsus — süntagmaatiline summa [45,68]
75. Kategooria — paradigma, mis korreleerub ühe rea ühe või rohkemate paradigmadega [26,43,54]
76. Funktsionaalne kategooria — funktiivide kategooria, mis on eristatud antud funktsiooni alusel läbiviidud lihtsa analüüsi käigus [1,8,9,75]
77. Funktiivne kategooria — kategooria, mis eristatakse funktsionaalse kategooria eritlemise käigus vastavalt funktiivsetele võimalustele [9,30,75,76]
78. Sünkretism — kategooria, mis määratakse ära kokkulangemisega [46,49,75]
79. Domineerimine — solidaarsus variandi ja kokkulangevuse vahel [37,49,64]
80. Obligatoorne — domineerimine, kus dominant on sünkretismi suhtes variaadiks [71,78,79]
81. Fakultatiivne — funktsioon, mis astub fakultatiivsusse (kokkulangevus nulliga, mille dominatsioon ei ole vajalik), on fakultatiivne [49,79]
82. Koalestsentsia (coalescence) — sünkretismi manifestatsioon, mis substantsionaalse hierarhia seisukohalt on identne kas kõikide, või mitte ühegi sünkretismi siseneva funktiivi manifestatsiooniga [4,9,23,50,52,78]
83. Implikatsioon — sünkretismi manifestatsioon, mis substantsionaalse hierarhia seisukohast on identne ühe või rohkema sünkretismi siseneva funktiivi manifestatsiooniga, kuid mitte nende kõikide manifestatsiooniga [4,9,23,50,52,78]
84. Lubamine (resolution) — lubada sünkretismi, st viia sünkretismi suhtes sisse variaat, mis ei astu antud sünkretismi poolt määratletud koostegevusse [10,46,49,71,78]
85. Mõiste — asjadevaheline lubatud sünkretism [78,84]
86. Latents — kokkulangevus nulliga, mille dominatsioon on kohustuslik [49,79,80]
87. Katalüüs — kohesioonide väljatoomine substitutsiooni lubavate entiteetide asendamise teel [11,17,62]
88. Keel — paradigmaatika, mille paradigmad manifesteeruvad igas materjalis [50,54,67,69]
89. Tekst — süntagmaatika, mille lõpmatusse pikendatud ahelad manifesteeruvad igas materjalis [50,55,68,69]
90. Keeleline skeem — vorm, mis on keel [51,88]
91. Keeleline uusus (pruuk) — substants, mis manifesteerib keelelist skeemi [50,52,90]
92. Element —funktiivse kategooria liige [56,77]
93. Takseem — virtuaalne element [35,92]
94. Konnektiiv — funktiiv, mis on teatud tingimustes solidaarne relatsiooniga, mis määratleb teatud astme keerukaid ühikuid [9,24,27,37,74]
95. Ühetaolisus (conformity) — kahte funktiivi nimetatakse ühetaolisteks, kui ühe funktiivi iga individuaalne derivaat ilma eranditeta astub samadesse funktsioonidesse, nagu teise funktiivi derivaat ja vastupidi [8,9,10,21,33]
96. Sümbolilised süsteemid — struktuurid, milledele võib olla allutatud sisu materjal, kuid milledesse lihtsuse printsiip ei luba meil enkatalüseerida sisu vormi [51,69,87].
97. Denotatiivne semiootika — semiootika, mille ükski plaan ei ole semiootika [53]
98. Indikaatorid — osad, mis sisenevad funktiivi sel viisil, et peale nende osade eemaldamist on funktiivid vastastikku asendatavad /omavad substitutsiooni [9,23,57,62]
99. Signaal — indikaator, mis on alati ühetähenduslikult seotud semiootika teatud plaaniga [53,98]
100. Teaduslik semiootika — semiootika, mis on operatsioon [6,53]
101. Konnotatiivne semiootika — mitteteaduslik semiootika, mille üks või mõlemad plaanid /mõeldakse väljendus- ja sisuplaane/ on ise semiootikad [53,100]
102. Metasemiootika — teaduslik semiootika, mille üks või mõlemad plaanid on semiootikad [53,100]
103. Semiootiline objekt — semiootika, mis esineb kui teise semiootika plaan [53]
104. Meta(teaduslik) semiootika — metasemiootika, mille semiootiline objekt on teaduslik semiootika [100,102,103]
105. Semioloogia — metasemiootika, mille semiootiline objekt on mitteteaduslik semiootika [100,102,103]
106. Metasemioloogia — meta (teaduslik semiootika), mille semiootilised objektid on semioloogiad [103,104,105]