Aktandid (suured funktsioonid) müüdi, eepose ja võlumuinasjutu jaoks (Greimasi Ja Bremond´i järgi).
Kinkija (donateur) — „üleloomulik“ aktant, seisab tegevuse kohal ja sekkub, et abistada peasubjekti või benefitsaariumit. Vahel nimetatakse ka saatjaks (destinateur)
Objekt (objet) — jutustuse funktsioon, tähistab kõike, mis on peasubjekti soovide sihiks, st „eesmärgi“ mõiste siseneb ühte suurde „objekti“ klassi
Saaja/Benefitsiant (beneficiaire) — aktant, kes saab kasu peasubjekti või saatja/kinkija tegevusest. Tihti on peasubjekt selles rollis, kuid analüüsi puhul neid funktsioone eristatakse, sest võib ka vastanduda peasubjektile. Vahel nimetatakse ka vastuvõtjaks (destinataire). Kuid seda ei tohi segi ajada vastuvõtjaga kommunikatsiooniaktis, kellele on orienteeritud keele konatiivne funktsioon.
Abiline (adjuvant). Liitlase sünonüüm. Bremond eristas kolm tüüpi: võitluskaaslane (kui abi osutatakse vastastikku), kreeditor (võlausaldaja) ja võlglane.
Subjekt — see funktsioon ühendab kõik peategelase, kes soovib omada mingit objekti või saavutada teatud eesmärki, atribuudid ja tegevused
Vastane/Antagonist (opposant) — üks suurtest jutustuse funktsioonidest või klassist, mis ühendab kõiki tegelasi või personifitseeritud jõude, mis seisavad vastu peasubjektile.
Greimasi raamatust "Strukturaalne semantika" (1966) peatükist " Mõtisklused aktantsete mudelite üle":
SAATJA nool paremale nool paremale VASTUVÕTJA ABILINE nool paremale nool vasakule VASTANE See mudel on oma lihtsuse võlgu asjaolule, et on täielikult keskendunud soovi/iha objektile, kelle poole püüdleb subjekt ja mis, olles kommunikatsiooni objektiks, asub saatja ja vastuvõtja vahel. Seejuures osutuvad abiline ja vastane subjekti soovide projektsiooniks.
Kui, tugevasti lihtsustades, täita "soov" seemiliselt/mõistest seem/, muutes ta koos sellega "sooviks teada", siis jagunevad klassikalise ajast filosoofi jaoks tema poolt üleelaytava tunnetuse draama aktandid ligilähedaselt järgnevalt:
Subjekt Filosoof Objekt Maailm Saatja Jumal Vastuvõtja Inimkond Vastane Mateeria Abiline Vaim Samamoodi võib marksistlikku ideoloogiat, mis lähtub soovist aidata inimest; kujutada alljärgnevalt:
Subjekt Inimene Objekt Klassideta ühiskond Saatja Ajalugu Vastuvõtja Inimkond Vastane Kodanlus Abiline Töölisklass Lihtsas armastusloos, mis lõpeb pulmadega (ja asjasse ei ole segatud vanemad), on subjekt (Tema) samaaegselt ka armastuse adressaat/saaja, objekt (Temake) aga armastuse kinkija/saatja. Seega on siin tegemist nelja aktandiga, mis on omavahelise sümmeetria ja inversiooni suhtes ja sünteesitud kahes tegelase (aktori) vormis.
"Püha Graali otsingu" tüüpi narratiivides aga, vastupidi, on kõik neli aktanti selgelt eristunud ja jagunevad kahes klassi vahel:
Subjekt Kangelane ------------- = ---------------- Objekt Püha Graal Saatja Jumal ------------- = -------------- Vastuvõtja Inimkond