Charles Sanders Peirce 1839–1914

Loogika — teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast.

Kolm osa:

Kriitika — klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse

Spekulatiivne grammatika — üldine märgiteooria

Metodeutika — kasutatavad meetodid

Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita.

Õpetus kategooriatest

 

Esmasus

Kvaliteet

Ei sõltu ajast

Teisesus

Eksistents

Siin ja praegu

Kolmasus

Seadus, representatsioon

Loogilises plaanis

Monaad, ühekohaline predikaat. Olemasoleval objektil realiseerimata subj. võimalus

Diaad, kahekohaline predikaat.

Üks diaadi element on tema kahe termini summa, teine — nendevaheline suhe

Triaad, kolmekohaline predikaat

Ontoloogilises

Potentsiaalsus. Subjektiväline psüühiline määratus, mida ei saa taandada mõttele

Väljendab aktuaalse eksistentsi fakti

Üleüldisus, katkematus, regulaarsus.

Tehing

Gnoseoloogilises

Igasuguse teadvuse seisundi kvalitatiivne määratus

Kogemus, mis tekib kahe asja (Ego ja mitte-Ego) koosmõjust (võitlus, reaktsioon)

Lisandub mentaalne element

 

Igas fenomenis esinevad korraga kõik kategooriad (Esmasus, Teisesus, Kolmasus). Kolmas on 1. ja 2. siduv lüli.

Märgiteooria

Märk on mingi A, mis tähistab mingit fakti või objekti B mingi interpreteeriva mõtte C jaoks.

Märk on autentne Kolmasuse vorm. Tema moodustajateks on 3 korrelaati.

Esimene - triaadilise suhte Representamen,

teine - selle Objekt (vahetu/dünaamiline)

kolmas - Interpretant (mentaalne representatsioon, efekt, mille märk kutsub esile interpreteerivas subjektis). Vahetu/dünaamiline/lõplik

Märkide tüpoloogia

Baastrihhotoomiaid 3 (algul kümme)

  1. märk ise oma olemuselt

    2. 1.1 qualisign

    1.2 sinsign

    1.3 legisign
  • märk suhtes objekti

    • 2.1 icon

    2.2 index

    2.3 symbol
  • märk suhtes interpretanti

    • 3.1 rhema

    3.2 dicent

    3.3 argument

    Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid, indeksid võivad olla terminid v. laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid).

    (I)

    Rhematic

    Iconic

    Qualisign

    (V)

    Rhematic

    Iconic

    Legisign

    (VIII)

    Rhematic

    Symbol

    Legisign

    (X)

    Argument

    Symbolic

    Legisign

    (II)

    Rhematic

    Iconic

    Sinsign

    (VI)

    Rhematic

    Indexical

    Legisign

    (IX)

    Dicent

    Symbol

    Legisign

    (III)

    Rhematic

    Indexical

    Sinsign

    (VII)

    Dicent

    Indexical

    Legisign

    (IV)

    Dicent

    Indexical

    Sinsign

    Jakobson: Põhivastuolu Peirce'i arusaamas märgi gnoseoloogilisest funktsioonist seisneb selles, et ta samaaegselt samastab ja eristab mõtet ja märki.

    Charles William Morris 1901–1978

    biheiviorism

    Signification and Significance 1964

    Signs, Language, and Behavior 1946

    Foundations of the Theory of Signs 1938

    Semioosis

    5-liikmeline suhe

    • märk
    • interpretaator
    • interpretant
    • tähendus (signification) — objektide tüüp, millede suhtes interpretaator on valmis teatud kindlal viisil reageerima
    • kontekst

    Tähenduse kolm mõõdet sõltuvalt kolmest tegevuse faasist (lähtub G.Mead'i kontseptsioonist):

    - tähistav v.designatiivne (designative) vaadeldavad om-d

    - hinnanguline (appraisive) lõplikud (consummatory) om-d

    - ettekirjutav (prescriptive) kuidas reageerida, et rahuldada saadud impulssi

    semantika - süntaktika - pragmaatika

    süntaktiline mõõde implitseerib

    semantiline tähistab teatud objektide liiki <mõiste>

    denoteerib neid objekte, millede suhtes seda sõna võib kasutada <pärisnimi>

    pragmaatiline väljendab oma interpretaatorit. Puudub surnud keeltes

    Märgitüübid

    Näitavad märgid (tähistavad üksikobjekte) — indeksid (see) ja pärisnimed (isikunimed). Näitavad zhestid.

    Iseloomustavad märgid (võivad tähistada mitmeid objekte ja olla seotud erineval viisil teiste märkidega)

    • ikoonilised, kui märgil on oma objekti (denotaadiga) ühised omadused: fotod, taevakaart, mudel

    3 esimesele vastandub formaalne diskursus (formatiivne signifikatsioon). Formaalseteks märkideks on loogilised, grammat. , struktuursed (nt "või", sulud jmt).

     

    Tagasi