Gottlob Frege 1848 – 1925

Tähendusest ja osutusest (Über Sinn und Bedeutung)

otsis nimede semantilises dualismis teed nende raskuste ületamiseks, mis on seotud samasuse mõistega. Leibnizi poolt formuleeritud samasuse seadus ütleb, et väljendid on identsed, kui neid võib lauses üksteisega asendada, ilma et muutuks lause tõeväärtus.

Laused ei ole samad

a = a /ei ole tunnetusväärtust/

a = b /informatiivne/

Samased laused väljendavad mitte suhteid objektide vahel, vaid suhteid nimetavate väljendite vahel, millel on tähendus.

Kui a erineb b-st ainult materiaalselt, mitte aga tähistamise viisilt, oleks a=a tunnetusväärtus samane a=b omaga. Erinevus tänu eristusele tähistatu antuse viisis.

Bedeutung tähistatu, märgi osutus Veenus

Sinn märgi tähendus, sisaldub antuse viis Ehatäht, Koidutäht

"Märgi" ja "nime" all mõistan ma igasugust tähist, mis esineb pärisnimena, mille osutuseks on seega kindel objekt (mitte aga mõiste v suhe)

ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA

Kui antiik– ja keskaja F. tegelesid eelkõige olemise ja uusaja F. — tunnetuse probleemiga, siis kaasaegses F saab põhiprobleemiks tähendus. Tunnetusele lähenetakse läbi keele.

F. põhiülesanne on teaduse keele analüüs ja seletamine. Parim meetod — ideaalsete keelte loomine ja tõlgitsemine.

Aluseks — Russelli ja George Moore varased tööd. Russell väidab, et aluse pani Frege.

Võib jagada 4 põhitüübiks:

  1. fenomenalistlik analüüs algul peaaegu kõik Viini ringi liikmed (M.Schlick, varane Wittg.). Baaslausetena vaadeldakse meelelist kogemust väljendavaid.
  2. füsikalistlik Berliini grupp, hiljem ka Viini ring (Carnap). Baaslause väljendab füüsiliste objektide vaatluse tulemusi.
  3. pragmaatiline USA (Ramsey, W. Quine). Tähenduse suhtelisus sõltuvalt konkreetse arutluse praktilisest eesmärgist
  4. tavakeele analüüs /lingv. F põhiliselt Inglismaal (Stroson, J.Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele.

Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate eksiväidete peapõhjus on argikeele kasutamisviiside segiajamine.

Lingv. F — lingv. strukturalism

  1. ja 2) — loog. positivism, lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale — kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) Kõikide empiiriliste ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde.
  2. Jaotus empiirilisteks sünteetilisteks ja analüütilisteks (aprioorseteks) on juba Leibnitzil (mõistustõed ja faktitõed) ja Hume´il (ideed ja tõsiasjad) .

Analüütiline on väide, mis on tõene tänu teda moodustavate sõnade tähendusele. Predikaat on moodustatud subjekti omaduste analüüsi teel. Põhinevad tähendustel. Peeter on inimene.

Sünteetilised on väited, mille predikaat väljendab tunnust, mis ei ole tingimata seotud subjektiga ja on tõene vaid tänu situatsioonile. Põhinevad faktidel. Peeter on haige.

 Bertrand Russell 1872-1970

Neli keelekontseptsiooni, milledest igaüks kirjeldab loogiliselt vaid ühte loomuliku keele fragmenti:

  1. deskriptsiooni teooria (töös “Osutusest” 1905)
  2. “propositsionaalsete hoiakute /propositional attitudes/” kontseptsioon. Lihtsad propositsioonid nagu “vihma sajab” on loomulikus keeles tavaliselt ümbritsetud rääkijate hoiakutega. Eriti huvitasid teda arvamuse või usu hoiaku (John arvab, usub, et …)
  3. “Keelte hierarhia”. Primaar-, sekundaar- jne.
  4. “Tüüpide teooria”. Esimese 3 loogiline üldistus. Ükski keel ei suuda väljendada enda süntaktilisi reegleid. Valdavalt semantiline → semantiline ja süntaktiline → semantiline, süntaktiline ja pragmaatiline

Russell püüdis vabaneda loogilistest “ebamugavustest”, mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele).

Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid ka seisukohast, et kõik keeleväljendid on nimed.

Nimed (konkreetsete kandjate tähistused) vs deskriptsioonid (esemete sõnalised kirjeldused mingite tunnuste järgi). Kui vaadelda kirjeldusi kui nimesid võib tekkida ilusioon kummaliste objektide (suhted, omadused) olemasolust.

Russelli deskriptsioonide teooria toetub filosoofilisele eeldusele kahest teadmise tüübist