Ameerika deskriptivism

L.Bloomfield "Language" 1933

Ideed, mõisted on vaid keelefaktide vale tõlgendus. Tuleb kirjeldada, mitte seletada. Keel või ideed

1. utilitaarsus, pragmatism. Rakenduslingvistika

2. rikkalik uurimismaterjal — kirjata indiaanikeeled

3. tees keele kirjeldamise võimalikkusest semantikat arvestamata

4. seos kultuurantropoloogiaga, biheiviorismiga, neopositivismiga

Ajaliselt kolm erinevat grupeeringut:

I Bloomfieldi õpilased ja järgijad (Z. Harris, G. Trager) Yale'i koolkond

• lingv. ühikute määratlemine ja kirjeldamine fonoloogia ja morfoloogia tasanditel
• distributiivse (distribution - jaotus) analüüsi metoodika ja analüüs vahetute moodustajate alusel (immediate constituents)
• isomorfism nii fonoloogilisel kui morfoloogilisel tasanditel
• nõue ignoreerida tähenduse faktorit

II Ann-Arbor (Michigani ülikool) K. L. Pike, E. Nida

Tugevad Sapiri mõjud. olulised ka mittelingv. faktorid (psühholoogilised, sotsiaalsed, eetilised). Antropol. lingvistika.

Meetod kolmeetapiline

1. teksti jagamine antud tasandi jaoks minim. ühikuteks (foonid ja morfid), nende distributsiooni määratlemine ja selle alusel nende viimine teatud keelestruktuuri ühikute (foneemid, morfeemid) alla nende variantidena ( allofoonid, allomorfid).

2. keelestruktuuri ühikute enda distributsiooni määratlemine ja selle alusel nende ühendamine klassideks

3. teatud keelemudeli loomine tema struktuuri antud etapil

Üldine keelestruktuuri mudel peegeldab erinevate tasandite koostööd — mikrolingvistika <lingvistika>, mis on keeleteaduse (makrolingv.) tuum. Foneetilised uurimused — eelllingvistika, semantilised — metalingvistika.

Deskr. lingv. pöhieesmärk — uurida jaotussuhteid (distributsioon) või erinevate sõnaliikide asetust (arranzheering) üksteise suhtes kõneprotsessis.

Distributsioon — kontekstide hulk, milles keeleüksus võib esineda.

2 põhilist distributsiooni mudelit

1.mittekontrastne D. (lingv. samased elemendid, ühe foneemi variandid)

1. täiendav e komplementaarne (complementary) D. — keeleühikute variandid, mille ümbrused üksteist välistavad (nt alaleütleva lõpud -le/-lle, kino/tsirkus)
2. vaba varieerumine (free variations) — võib kohata samas kontekstis, ilma et tähendus muutuks

2. kontrasteeruv D. — lingv. mittesamased elemendid foneetikas ja morfoloogias (jäär–käär–määr–säär–näär)

I ja II ühine:

• keele sisemine struktuur moodustub 3st komponendist
• väljendusplaan (fonoloogia, morfoloogia)
• sisuplaan
• sõnastik
• morfeem kui väikseim keeleühik. Ignoreeritakse sõna kui globaalset keeleelementi.
• põhilised operatsioonimeetodid kõigil tasanditel
• substitutsioon (mood. el–de klassid)
• vahetute moodustajate meetod (kehtestatakse el–de seostamise seaduses)
• keeleteooria puudumine, esikohal fonoloogia (Bloomfield "Keele kirjeldamine algab fonoloogiast")
• grammatikas kasutavad samu ühikuid, kuid metakeel erineb

Klassikaline mudel Bloomfieldi järgi. Protsessi mõiste on kõrvale heidetud, kõiki erinevusi vormis kujutatakse kui erinevusi keele enda ühikute ja nende kombinatsioonide vahel. Põhimeetod on distributiivne analüüs — ühiku eristamine ütluses

- segmenteerimine (morfid ja foonid)

- identifitseerimine (morfeemid ja foneemid). Kaks tekstiühikut kuuluvad ühe keeleühiku alla kui on mittekontrast. D., erinevatesse — kui kontrasteeruv D.

- substitutsioon (morfeemide klassifitseerimine). Erinevad keeleühikud kuuluvad ühte klassi, kui võivad üksteist asendada samades kontekstides.

- nende paigutus (arranzheering)

Puudused:

• ei võimalda eristada tähenduselt erinevais süntaktilisi struktuure
• ei võimalda tuua välja seoseid aktiivse/passiivse, jaatav/eitava lause vahel
• ei anna vastust küsimusele, mis on keele elementaarühikuks süntaktika tasandil

III Transformatoorse analüüsi koolkond

Naom Chomsky

Syntactic structures 1957

Language and mind 1968

Generatiivne grammatika. Peab keeleteaduse peamiseks uurimisobjektiks inimese keelepädevust: võimet moodustada ja mõista lõpmata paljusid lauseid, ka niisuguseid, mida pole veel kordagi moodustatud. Ideaal — esitada reeglid keele struktuuri kohta nii, et neid mingis järjekorras täites oleks võimalik moodustada (genereerida) kõiki keele grammatiliselt õigeid lauseid ja ainult neid.

Vahetute moodustajate meetod → transformatoorne analüüs (1957, Harris, Chomsky Süntaktilised struktuurid) →interpreteeriv semantika (1965 Chomsky Süntaksiteooria aspektid, joon) →generatiivne semantika (Lakoff, Ross, joon)

ê

Deep structure è Semantic interpretation

ê

Transformational component

ê

Syntactic surface structure

ê

Phonological component

ê

Phonological form

Standard theory 1965 Chomsky Aspects of the Theory of Syntax

Generatiivne semantika. Chomsky järgne noorem põlvkond (G. Lakoff, J. Ross) lihtsustasid skeemi. Semantiline esitus on primaarne. Keel on vahend mõtete esitamiseks kindlas vormis. Süvastruktuuride asemel genereeritakse kohe lausete semantilised esitused.

é

é

 

Tagasi