Tiitellehele

PowerPoint esitlus

Birdsell (1998) toob välja 5 sammu, et valmistatud materjal toetaks esitlust:
Teemale vastavus
Visuaalne sidusus
Esitluse ajajoon
Kuulajaskonnale vastavus
Loetavus
Lisaks on toonud Cordell (2000) mõned soovitused, efektiivsete slaidide valmistamiseks.


Teemale vastavus

Kõik esituses peab olema teemale vastav. See tähendab: põhiline disain, taust (näiteks kui teemaks on näljahäda Aafrikas, ei tohiks taust olla särav ja tähine), kõik spetsiaalsed iseärasused, sõnad slaidil ja graafika.


Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast - see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale. Paljud teevad selle vea kasutades Clip Arti, millest valitakse pilte lihtsalt seepärast, et need on kättesaadavad, mitte põhjusel, et need toetavad sõnumit. Pilti, ükskõik kui ilus see ka ei oleks, võib esitlusse sisse lülitada vaid siis, kui see on oluline esituse jaoks, kui info esitus selle abil on efektiivsem kui teksti abil.
Algusesse

Visuaalne sidusus
Esitlus on ühendavam, kui see sisaldab kaalutletud värvilahenduse, järjekindla, mittekuhjatud stiiliformaadi ja suhteliselt vähe teksti. Segipaisatused tekivad püüdes liiga palju elemente ekraanile kokku kuhjata ja kasutades keerulist või kokkusobimatut graafikat. 


Selline esitus näitab ka, mida õpetaja peab kõige olulisemaks. Seetõttu slaidide sisu ja ka kujundus võivad vahelduda, kuid üldkujundus peab jääma ühe esitluse kestel samaks. Iga slaid peab olem äratuntav kui ühe konkreetse esituse element. Sellel on lisaks visuaalse väljanägemise kujundamisele ka kognitiivne ülesanne: pannes slaidile pealkirju, alapealkirju ja teisi materjale kogu aeg enam-vähem samasse kohta on õpilastel lihtsam keskenduda olulisele. 


Kui pealkiri on rombiga esimesel lehel, peavad need olema rombiga kõikidel teistel lehtedel. Kui alapealkiri on punktiga esimesel lehel peavad need olema punktiga kõikidel teistel lehtedel. Vaid väikene osa kuulajaskonnast suudab meelde jätta keerulise mitmetasemelise nimekirjade süsteemi ükskõik kui tavatu see graafika ka pole.


Tekst peab olema lühike ja oluline.


Kui kasutada suuri graafika elemente nagu graafikuid või pilte, siis mitte panna slaidile enam kui ühte elementi (erand on siis kui soovitakse kahte objekti võrrelda või kui mõlemad kujundid on korraga vaatluse all). Kolmemõõtmelised graafikud näivad toredad, kuid need võivad ka segadusse ajada, peita väiksemaid väärtusi suuremate taha ja ei näe, kuidas tulbad üksteise suhtes paiknevad. 


Graafika peab olema tekstile kaasnev. Mitte kasutada graafikat vaid seetõttu, et arvuti annab selleks võimaluse. Valida materjal, mis näitab seoseid, illustreerib isikuid, kohti või asju ja selgitab abstraktseid mõisteid. Materjal peab olema lihtne, kaunistavad elemendid võivad ju olla lõbusad, kuid need võivad segada kuulajaskonnal graafika mõistmist. 
Algusesse

Esitluse ajajoon
Slaidid peavad olema asetatud esitluses sinna, kus neid vajatakse, mitte enne ega pärast vastavat sõnalist osa. Kui tekst peab selgitama pildil olevat infot, siis peab pilt ilmuma enne teksti või üheaegselt tekstiga.


Kasuta slaididelt slaididele liikumiseks hüperlinke ja nuppe.


Mitte kasutada ajastatud pause. Erandiks on slaidid, kus liigutakse hüperlinkide abil. 


Slaid peab jääma nähtavaks piisavalt kauaks, lubades õpilastel infot tajuda ning omandada. Ka siis, kui on tegemist animeeritud teksti või graafikaga, tuleb kindlustada, et viimasena ilmuv info jääks kauemaks ekraanile. 
Algusesse

Kuulajaskonnale vastavus
Esitlus peab vastama kuulajaskonnale. Nooremad õpilased lasevad enam tähelepanu kõrvale juhtida erinevate efektidega kui vanemad õpilased.


Materjal peab vastama õpilaste tasemele. Kuitahes huvitav materjal, kui see on esitatud liiga keeruliselt, jääb õpilastele arusaamatuks. 
Algusesse

Loetavus
Teksti suurus peab olema nii suur, et see on loetav kõigile ruumis. Kunagi ei tohi ohverdada loetavust pannes slaidile enam materjali. 


Mitte anda kõiki elemente sama kaalukusega vaid lähtudes olulisusest. Siis õpilane näeb ka, mis on kõige olulisem, mis teisejärguline. Hierarhiat aitavad edasi anda elementide grupeerimine ja vahed, suurus, stiil, värv. Samas ei tohiks esitluses kasutada enam kui kolme erinevat kirjasuurust ning mitte liialdada värvidega. Samuti ei soovitata kasutada kaldkirja, mis on halvemini nähtav. 


Kontrollida, et ekraanil oleks värvid üksteisest eristuvad. Seda eriti teksti- ja taustavärvi korral. Tekst peab olema nähtav.
Algusesse

Mõned efektiivsete slaidide valmistamise elemendid:
Ühel slaidil üks põhiidee.
Vähe teksti ühel slaidil.
"Burma habemeajamise reegel" - mitte tuua silme ette enamat kui te suudaksite kiirteel täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna.
Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (tavaliselt vähemalt suurusega 28 punkti).
Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, mida on hea lugeda ja vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe.
Vältida täiesti suurtähtedes kirja, erand kui on tegemist lastega, kes tunnevad ainult trükitähti.
Vältida kogu teksti esitamist punases kirjas, mida on raske lugeda. Punane on ka ärritav värv.
Loetavuse seisukohalt on kõige parem vasakpoolne ja parempoolne teksti joondamine, mitte rööpjoondus (justified).
Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu õpilaste tähelepanu.
Reegel on lihtsus. See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame.
Algusesse
Tiitellehele