History

1. peatükk

Wilbur Schrammi (1907-1987) peetakse kom!uuringute isaks ja üldse keskseks kujuks uuringute ajaloos.

Elu kulgu mõjutasid oluliselt lapseeast alanud kõnehäired. Sellest hoolimata olid ta intellektuaalsed võimed ülihead, ta oli võimeline olema igal alal proff. 1928 lõpetas ta Marietta College´i cum laude ajaloo ja politoloogia alal. Schramm kirjutas hästi ja töötas ka ajakirjanikuna enda ülalpidamiseks kooli kõrvalt. Magistrikraadi omandas ta Harvardis, kust suundus rahapuudusel ja kogelemise ravimiseks Iowa Ülikooli, mis kujunes hiljem oluliseks kom!uuringute keskuseks. Iowasse tuli ta 1930, sai doktorikraadi Inglise kirjanduses 1932. Schrammi kõrgendatud huvi kom! vastu oli tingitud ka sellest, et tema kogelemise ravija käsitles tema puuet kui kom!probleemi.

Tänu oma erakordsetele võimetele omandas ka postPh.Dna ajakirjaniku hariduse, mis juhtis ta edasi kom!uuringuteni. Töötas mitmel (kuni kuuel) ametikohal, võistles atleedina, mängis orkestris flööti, juba 60ndatel õpetas programmeerimist, oli paberitega lennukipiloot. Kirjutas ohtralt – kulutas Iowa-aastatel läbi mitu trükimasinat. 1935-42 töötas inglise keele osakonnas Iowa kirjanike workshopide juhatajana. Nn workshopid kasvasid välja fictionite (ulmeromaanide?) kirjutamise seminaridest. Eelnevalt eelmisest õppejõust prof. Piperist jättis ta fictioni kirjutamise õpetamisel välja kohalikud traditsioonid, sest õpilasi oli üle Ameerika – 15 valitud üliõpilast ja 5 professorit. Workshopid olid aluseks kom! doktoriprogrammideks, mida ta Iowas hiljem andma hakkas. Workshopide edukust näitab ka see, et tema õpilaste töödest publitseeriti 5 aasta jooksul 10. Ise kirjutas fictioneid ajalehtedesse (nt fantaasialugu farmerist lendava traktoriga, mis sõidab koduvalmistatud siidri peal) – ja võitis auhindu. Iowa karjääri katkestas II maailmasõda.

Sõja ajal kogunesid Washingtonis Euroopa immigrantidest teadlased – Lewin, Lazarsfeld, Adorno, kes lõid tihedad sidemed USA teaduritega nagu Hovland ja Lasswell. Aduti, et kom! on kriitilise tähtsusega informeerimaks USA avalikkust sõjaaegsetest ülesannetest, ressursside jaotustest/limiitidest, riigi sõjavõlakirjadest. Alanud kom!uuringute suund oli kom! efektide uurimisele. Tekkis sotsiaalteadlaste võrk ja koostöö. Sõja ajal tuli riigi teenistusse palju sotsiaalteadlasi, kes kogunesid Washingtoni kolme peamisesse uuringuagentuuri, mida ühendasid ühised konsultandid (Lazarsfeld).

• 1. USA armee info! ja hariduse uuringute osakond – eesotsas Stouffer
  
• 2. OWI – sõjainfo! kontrolli osakond – eesotsas Wilson
  
• 3. USDA – USA põllumajandusministeeriumi programmijärelevalve osakond – Likert eesotsas
  

Teadlaste vahel tekkinud koosistumistel keskenduti tihti kom!probleemidele. II maailmasõda lõi tingimused kom!uuringute asutamiseks. Washingtonis kom!uuringutega alustanud teadlastest polnud keegi saanud kom!alast väljaõpet, kõik tuli õppida töö käigus ise. Rockefelleri fond (Lasswelli kom!mudeli publitseerija) nõudis osariigi valitsuselt välja kom!uuringute rahastamise, tuues põhjuseks kom!uuringute hädavajalikkuse sõja tõttu (kontentanalüüs, monitooring, paneeluuringud). Seda memorandumit peetakse kom!uuringute alguse alusdokumendiks. Uurima asuti eelkõige kom!efekte. Scramm sai sellest perioodist mõjutusi Lazarsfeldilt ja Hovlandilt, ning muidugi ka teistelt kogunenud teadlastelt. Scramm aitas koostata Roosevelti kõnesid raadioülekanneteks.

Washingtoni suundus Schramm koheselt ja vabatahtlikult pärast Pearl Harbouri – tööle OFFi (Office of Facts and Figures) haridusdirektoriks. OFF ja OWI korraldasid propagandat nii kodus kui välismaal. OFF loodi 1941 ja muudeti OWIks 1942, siin oli 400 töötajat ja eelarve 1,5 miljonit dollarit ("Enam kui ükski teine sõda saab see olema kom!sõda"). Avalikkus usaldas seda agentuuri suhteliselt vähe – süüdistati faktide moonutamises ja kaotuste vähendamises. Agentuur soovis tõsta inimeste teadlikkust sõjaprobleemides.

Valitsuse agentuurid jätkasid avalikkuse informeerimist OWIga kooskõlastamata, seega oli ka raskendatud ratsionaalsete ja usutavate uudiste edastamine. Valitsus vähendas OWI eelarve 1943ndal 8,9lt 2,7 miljoni $ni usaldamatuse tõttu. OWI saavutas siiski "valge" propaganda nimetuse, kuna OSS (valitsuse agentuur) vastutas "musta" propaganda (kom!sõnumite allikate ja sisu moonutamine) eest.

Schrammi visioon kom!uuringutest formuleerus 1942 (kui ta oli tööl OFFis ja OWIs) ja see oli tugevasti mõjutatud kaaskonsultantide poolt. Koos otsustati, missugust infot avalikkusele jagada, missuguseid kanaleid kasutada, et jõuda sihtgrupini. Uuringute keskne eesmärk oli läbi viia laiaulatuslikke kampaaniaid kasutades parimat ekspertiisi ja saada tagasisidet mõju kohta. See visioon realiseerus 1943ndal Iowas ("Miks me ei kommunikeeru küsimaks neid küsimusi?"). Iowast oli ta lahkunud inglise keele professorina, naases kom!uuringutele aluse rajajana. Sai Iowa Ülikooli ajakirjandusosakonna direktoriks, kuid ei viljelenud enam kirjutamisõpetuslikke programme, vaid edastas pigem laiemat visiooni kom!uuringutest. Orienteerus pildikanalite kom!le, jaotas kom! massikom!ks ja inimestevaheliseks kom!ks. Mõlemad erialad on nüüdki Iowas olemas. Schramm keskendus massikom!le. Selline kahene jaotus on paljudes tänapäeva ülikoolides. Massikom! ei kuulu teiste teaduste (psühholoogia, sotsioloogia, politoloogia) alla suures osas tänu sellele, et Schramm oli humanitaardoktor ja ei sobinud kraadi poolest teistesse osakondadesse, seega andis ta oma ainet ajakirjandusosakonnas.

Sajandi alguses tekkis Wisconsini ülikoolis "Daddy" Bleieri tööna eriti hea ajakirjandusosakond, kus toodeti USA ajakirjandusprofessoreid, kes hiljem siirdusid ajakirjanduskoolide/osakondade direktoriteks (nn Bleieri lapsed – kes parandasid ülikoolide kaadreid üle riigi). Koolis õpetati ka avalikku arvamust ja propagandat. Bleier uskus, et demokraatia paraneks parema ja vastutuslikuma pressi läbi, pani aluse ajakirjandusharidusele ja kujundas sellest sotsiaalteaduse. Bleier nõudis, et ajakirjandusharidus koosneks:
1. neli aastat kursuseid, millest neljandik ajakirjanduse omi ja ¾ sotsiaalteaduste omi
2. sotsiaalteaduste uuringud peavad tähelepanu pöörama probleemidele, mida tundes saaks parandada ajakirjanduse kvaliteeti (nt efekt lugejale)
3. avalik arvamus õppeprogrammis
Bleieri nägemuse järgi akrediteeritakse suures osas tänapäevalgi ajakirjanduskoole. Bleieri lastest võib nimetada Casey´t, Bushi, Nafzigeri. Ajakirjanduse ühendamine sotsiaalteadustega oli tegelikult hoopis Pulitzeri idee, kes kuigi andes ise välja peamiselt kollaseid ajakirju (the New York World), soovis täiustada ajakirjandusõpetust – mida parem ajakirjanik, seda paremini teenib ajaleht avalikkust.

Iowa Ülikooli üks mõjukamaid instruktoreid oli Gallup, kes õpetas uudist, copyreadingut, reklaami ja ajakirja kirjutamist. Gallup koostas põhiidee avalikkusest mudeli koostamiseks, et saaks teha üldistusi ajakirjanduse mõjust. Pööras suurt tähelepanu ajalehtede auditooriumide uurimisele. Lõi:
1. Quilli ja Scrolli Ühenduse – rahvusvaheline ühendus kõrgkoolide ajakirjanikele
2. Ameerika Avaliku Arvamuse Instituut, mida hakati kutsuma lihtsalt Gallup Polliks
Tänapäeval on Gallup ja Poll peaaegu sünonüümid.

Iowa Ülikooli ajakirjanduse direktor oli Mott (Pulitzer 1939 – "Ameerika ajakirjade ajalugu"), kelle asemele tuli 1943 35aastane Schramm. Schramm lisas massikom! ja kom!uuringute keskuse massikom!alal doktorikraadisaamise võimaldamiseks. Siin sai alguse esimene massikom! programm esimeses kom!uuringute instituudis maailmas. Kuigi massikom! võeti hiljem paljude teiste ülikoolide õppekavadesse, jäid esimesed ülikoolid nö oma ala liidriteks (nt Chicago ja Lasswell, Columbia ja Lazarsfeld; Lewin; Wiener). Doktoriprogrammid loodi paljudes ülikoolides eeskätt Schrammi ja Nafzigeri poolt. Kom!uuringute instituutides algasid auditooriumiuuringud (Iowas 1946, juhiks määras Schramm Moelleri) ajalehtede ja raadiote kohta.

Meediaorganisatsioonide jaoks hakati määrama auditooriumite suurust ja jaotumust, hiljem ka selle mõju auditooriumile. Uuringuid rahastas ka Gallup.

1947 siirdus Schramm Illinoisi Ülikooli Stoddardi assistendiks, tema enda asemele asus Moeller. Schramm oli kom!uuringute ala looja, esimene kom!õppejõud/teadlane, lõi esimesed doktorikraadi programmid kom!alal, oli esimeste kom!teadlaste generatsiooni "isa", tema programm oli nö pilootprojekt edaspidisteks Ph.D programmideks, Illinoisis lõi "mustri" edaspidiseks kom!alaseks teadustööks.

2. peatükk
Euroopa kom!uuringute algus – Darwin, Freud, Marx Euroopast tulnud murrangulised teooriad – evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs ja marksism andsid tõuke sotsiaalteaduste arenguks (kaudselt ka kom!uuringute) Ameerikas.

Charles Darwin (1809-1882)

Sündis meditsiinidoktori pojana, loodusteadlase pojapojana, mistõttu ta oli teadusringkondadesse algusest peale vastuvõetud. Päris Piisavalt suure päranduse, et eluaeg ainult teadusele pühenduda. Teaduses suurel määral amatöör, väheharitud. Visati Edinburgh´i Ülikoolist (arstiteadus) välja, kuna ei talunud vere nägemist. Siis üritas Cambridge´i Ülikoolis kirikuõpetajaks õppida, kuid oli siiski rohkem playboy. Kuni Cambridge´i botaanika professor Henslow ta üles korjas, tast tõelise naturalisti tegi ja sokutas laevale the Beagle, mis läks Lõuna-Ameerika rannikut kaardistama. Viieaastasest ümbermaailmareisist sai alguse massiline uute taimede ja loomade avastamine, nende arv kahekordistus iga generatsiooniga. Darwin tegi ära suure töö uute liikide kirjeldamisel, keda ta reisidel kohtas. Lükkas umber arvamuse, et liikide arv on muutumatu – liigid muutuvad pidevalt loodusliku valiku tagajärjel. Tekkis vastuolu Noa laeva ja religiooni instantsidega. Reisilt alguse saanud raamat oli enim tavainimeste poolt loetud teaduslik raamat.

Üks nö võtmeid tema tööle olid Galapagose saared, mis asetsesid vahekaugustega u 50 miili ja enam, mistõttu tekkis võimalus ühe liigi eristumiseks teiste saarte samadest liikidest isolatsioonis toimuva arengu läbi.

Pärast reisi tuli Inglismaale, abiellus, kasvatas üles 6 last. Ise enam suurt ei töötanud, parema meelega oli haige. Kujundas välja korrespondentsi, kes varustasid teda teadustööks vajaliku infoga. Darwin ei olnud lihtsalt loodusteadlane. Ta oli mõjutatud paljude teiste alade teadlastest ja vastupidi. Ta laenas teiste alade teadlaste käest mustreid, mida ta sobitas loodusteadusesse. Mõjutusi sai:
Quetelet (antropoloog) – on kõrvalekaldeid, mis aitavad kohaneda.
Lyell (geoloog) – maailmas toimusid ja toimuvad geoloogilised muutused.
Lamarck (esimesi evolutsiooniteoreetikuid) – kaelkirjaku kael kasvab mutatsioonide ja geneetilise variatiivsuse tõttu pikaks, nii et saab puu otsast lehti kätte. Malthus (esseed populatsiooniprintsiipidest) – läbi või(s)tluse toimub selektsioon. A.Smith (majandusteadlane) – majanduses toimuv võitlus toob paralleele elusolendite võitlusse toidu ja territooriumi pärast.
Spencer (sotsiaalne darvinism) – sobivaim jääb ellu. Spencer oli muidugi ka Darwinist tugevasti mõjutatud ja tõi tema idee mustri sotsiaalteadustesse. Võttis kasutusele evolutsiooni mõiste, mida Darwin ise ei kasutanud.

Darwini raamat tuli välja tänu idee tekkimisele teiste erinevate teadlaste töödest, sellesse mustrisse sobitas ta oma reisilt kogutud faktid. 24. nov. 1859 ilmus siis Darwini "Liikide alged", mis müüdi kohe läbi. Algas torm – eriti kirikuringkondades – inimene põlvnevat ahvist! Toimusid avalikud debatid, kohtud, kohati keelustati teooria õpetamine. Nõrga tervisega Darwini asemel kaitses tema teooriat avalikkuse ees noorem ja tugevam Huxley (nn Darwini buldog). Pearson ja sir Galton (statistika aluste rajajad) hakkasid statistiliselt Darwini teooriat tõestama.

Darwinist oli tugevasti mõjutatud Spencer, kes oli tegev paljudes sotsiaalteadustes ja suhtles aktiivselt nn Darwini buldogiga – sotsiaalse darvinismi teke. Kom! teadlastele on väga oluline Darwini hilisem raamat 1873 "Inimeste ja loomade emotsioonide väljendamine", mis sai alguseks mitteverbaalse kom! uurimisele. Darwin pani aluse ka 1970ndate populatsiooniökoloogiale, kus on oluliseks Darwini mõisteks niši laius.

Darwini mõju sotsiaalteadustele ja kom!uuringutele:
1. mõjutas otseselt Marxi formuleerima dialektilist materialismi
2. Spenceri sotsiaalne darvinism mõjutas otseselt Ameerika sotsiolooge Cooley´t ja Parki, Chicago koolkonna liidreid. Parki peetakse massikom! esimeseks teoreetikuks
3. tõstis huvi mitteverbaalse kom! vastu
4. evolutsiooniteooria mehanismid/mustrid on kasutusele võetud populatsiooniökoloogia uurimisel, mis on oluline ka kom! teaduritele

Darwin suri südamerabandusse ja maeti hiljem ümber Westminster Abbeysse.

3. peatükk
Sigmund Freud (1856-1939) >p> Sündis juudi perekonnas, elas kogu oma elu Viennas. Kõikjal oli parim õpilane. Õppis Vienna Ülikoolis arstiks Darwini eeskujul, keda ta palju lugenud oli. Tema eeskujul ka abiellus ja sai samuti 6 last, suri aga hoopis suuvähki, mis oli põhjustatud sigarisuitsetamisest (20 päevas) ja mille tõttu tuli tal taluda u 33 operatsiooni 16 aasta jooksul. Oli neuroloogia spetsialist, ravis neuroose ja hüsteeriat, pannes patsiendid sohvale pikali, viies nad unelaadsesse seisundisse, samal ajal neile laubale surudes ja ise sigarit imedes. Õppis mõnda aega Pariisis Charcot juures, kes väitis, et hüsteeria tuleneb puhtalt füüsilistest põhjustest ja keelas Freudil patsientide ravimise küsimise- vastamise vormis. Freud oli siiski veendunud alateadvuse olemasolus. Naasnud Pariisist, teatas ta Viennas meeshüsteerikute olemasolust (siiani omistati seda haigust ainult naistele), ja sai väljanaeru ja vaenulikkuse osaliseks. Seepeale isoleeris ta end Vienna meditsiinimaailmast ja leidis, et tal pole eelkäijatelt rohkem õppida. Otsustas teha suure meditsiinilise avastuse. Oma eluajal ei saanud ta elutöö eest siiski olulist tunnustust, küll aga Goethe auhinna 1930 oma kirjandusliku tegevuse eest.

Freud jagas inimese teadvuse kolmeks:

1. teadvus, mida inimene mõistab ja saab seletada raskustega
2. eelteadvus, kust inimene võib infot kutsuda teadvusesse
3. alateadvus, mille info on ligipääsetav vaid psühhoanalüüsi abil
Repressiooni abil hoiab inimene teatud lapsepõlve sündmusi jm teadvusse tulemast. Projektsioon on protsess, mille käigus neurootiline või moraalne kõhklus alateadvusest ilmneb teadliku kartusena. Meetoditena kasutas Freud hüpnoosi, vaba assotsiatsiooni ja unenägude analüüsi. Ta tahtis muuta patsiendi elu paremaks, aidates tal mõista oma hirmude põhjusi. Uuris eelkõige enda unenägusid ja sai neid analüüsides üle nt keskea kriisist ja pidevast stressist.

Üks Freudi suurimaid mõjutajaid oli psühholoog Breuer, kelle ravimeetodist katarsisest (hüpnoosi all tugevatest emotsioonidest rääkimine) lähtuvalt ta leiutas psühhoanalüüsi. 1895 ilmus Freudi läbi esimene esimene raamat psühhoanalüüsi kohta. Freud oli veendunud, et hüsteeria põhjused tulenevad seksuaalsusest. Paljusid Freudi patsientidest oli lapsepõlves seksuaalselt ära kasutatud.

Freudi mõjutas oluliselt ka Darwin, keda ta palju luges; ja nina-kurgu arst Fliess, kes juhtis ta tähelepanu sellele, et igas inimeses on olemas biseksuaalsed ihad. Oma unenägude analüüsi põhjal formuleeris ta Oidipuse kompleksi. Eristas kahte laadi soovide täitumist – esiteks mõnuprintsiip (seksuaalsusest põhjustatud alateadvuse soovid) ja teiseks reaalsuse printsiip (realistlikud eesmärgid teadvuse tasandil). Freud eristas isiksuse arengu etapid vanuse järgi:
- oraalne; anaalne; falloslik (Oidipuse ja Elektra kompleksid, peenisekadedus ja kastratsioonikartus)
- suhteliselt ihadeta latentsuse periood
- puberteediea seksuaalsete impulsside aktiveerumine
- genitaalstaadiumi küpsus, heteroseksuaalse suunitluse teke
Defineeris individuaalse isiksuse koostisosadena idi, ego ja superego.

Freudi põhijärgijad olid Jung (edaspidine psühhoanalüüsi kongresside korraldaja), Adler ja Horney. Freudi põhiteosed levisid Ameerikas ja mõjutasid sotsiaalteadusi – eriti antropoloogiat ja psühholoogiat (Euroopas liigitati Freudi panus meditsiini alla). Freudi meetodeil hakati ravima šokis Esimese maailmasõja sõdureid, praksised levisid kiiresti üle kogu Ameerika. Psühhoanalüüs mõjutas tugevalt kirjandust, religiooni, filosoofiat, kunsti, sotsiaalteadusi. Lasswell kasutas Freudi teooriat oma propaganda analüüsis, kasutades psühhoanalüüsi poliitiliste liidrite puhul. Freud oli oluline ka Mayole, Sullivanile. Psühholoog Hull (õppimisteooria) laenas Freudilt mõisted frustratsioon, agressioon, regression, repression. Läbi Hulli mõjutas Freud ka selle protežeed Hovlandit (mõjutamise uurimine). Ameerika sotsioloogid kasutavad Freudi formuleeringuid, kuid jätavad kõrvale tema analüütilised meetodid. Psühhoanalüüs kombineeritult marksismiga mõjutas Frankfurdi koolkonda, Adornot, Frommi, Marcuset. Veel mõjutas Freud Jamesi (pragmatism), kelle läbi oli mõju ka Chicago koolkonnale (Mead, Dewey, Park).

Palo Alto grupp oli fokusseeritud indiviidi kom!le suhetes teistega mõistes indiviidi käitumist. Palo Alto koolkond uuris kom! patoloogiaid, gruppi kuulusid täiesti erinevate erialade esindajad. Koolkonda kuulusid Bateson (kom! inimete ja loomade seas; inimese olemus pole ta kehas, vaid suhetes teistega), Watzlawick, Haley, Bavelas. Palo Alto grupp ja freudism olid vastanduvad nähtused, neid ühendas tegelikult ainult meditsiinilisele teraapiamudelile suunatus. Koolkonna järgi paraneb inimene keskkonnast eemaldatult. Paranedes vabaneb ta intrapsüühilisest probleemist ja võib naasta oma sotsiaalsesse keskkonda. Oluline pole reaalne keskkond, milles haige asub, vaid see, milline on ta kujutlus sellest. Koolkond ei uskunud, et alateadvus võiks teadvuseks muutuda. Selgus, et osa kom!st on kom! enda pärast. Ka ei pea kom! olema kavatsuslik, kogu meie tegevus on kom!. Töötasid välja algse kom!mudeli – SMRC (Source-Message-Channel-Receiver).