Ma ei tea, kuidas küll tänada kõiki neid inimesi, kes minu jaoks nii palju teinud on. Igatahes nad on andnud mulle tagasi elu, ma tean, mis juhtuks minuga siis, kui ma süstiksin veelkord heroiini ja ma ei tee seda.

Mulle räägiti, kuidas üks narkomaan Danja oli peale kuu pikkust ravi lahti saanud ja siis oli läinud ning süstinud tavalise annuse heroiini. See osutus aga liiga suureks, lihtsalt tema tolerantsus oli kiiresti vähenenud. Tal tekkisid algul hingamishäired, mis aina süvenesid, ta oksendas, tekkis kõhuvalu koos krampidega, seejärel oli tekkinud aga hingamislihaste kramp, mille tagajärjel oli ta kaotanud teadvuse ja langenud koomasse. Mõne päeva pärast konstateerisid arstid patsiendi surma.

Teisel juhul oli Kolja süstinud heroiini ise alkoholijoobes olnud ning toime oli olnud tavapärasest hoopis erinev, tugevam. Surma põhjuseks määrati aga hoopis tromb kopsus. Trombi tekke põhjus oli ilmselt süstitava materjali kehvas kvaliteedis: osa heroiini oli jäänud vees lahustumata.

Miks ma aga praegu vanglas olen? Ma andsin end ise üles. Ma tundsin,et ma ei saa elada nii patusena. Ma tunnistasin üles 42 kuritegu, mida ma mäletasin ning sain 15 aastat vabadusekaotust pluss röövitud vara kompenseerimine. Õnneks sain ma võimaluse, millist enamik narkomaanidest ei ole saanud. See võimalus on elu. Nii ma tunnetangi, et ma pean rääkima nii oma kui ka oma tuttavate lood, et enam keegi ei läheks valele teele.

Olgu kõik Inimesed tänatud ja vabandused inimestele, kes on pidanud narkomaanide tõttu kannatama.