Too viimane, mille Siim endale veeni süstis, oli mammutdoos.

Siim ei osanud ega saanudki endale suremist teadvustada ja selles mõttes oli tema surm valutu. Kuid sama teadvustamatu nagu surm oli ka Siimu elu - ta oli viimased aastad elanud eesmärgiga ennast pilve tõmmata. Siimu surmas ei olnud süüdi ainult üledoos - ta tervis oli alla käinud, organismi taluvusvõime üles öelnud.

Kui Siim ei oleks surnud narkootikumi liiga suure doosi manustamise tagajärjel, oleks ta tõenäoliselt surnud vägivaldset surma. Volli, kes heroiini ostmiseks oli maha müünud tollal hinnalise «Zhiguli 08» ja käinud alla nagu Siimgi, hankis viimaks heroiinigi nõndasamuti kui Siim. Ta tundis narkodiilereid, kellelt sai narkootikumi miilitsa vanemleitnandi kõrvaldamise eest ja heroiini lõppedes oleks ta teatanud Siimu väljapressimisest narkodiileritele. Selles mõttes Siimul vedas - ta oli surnud valutult. Kui muidugi lämbumissurma võib valutuks surmaks pidada.