Nood päevad, mil Siimul ei õnnestunud raha hankida, olid kohutavad. Volli nimetas säärast seisundit lomkadeks, Siim pigem suremiseks. Oli juhus, mil Vollilt järjekordset doosi lunides vastas ta jaatavalt küsimusele, kas poob end üles, kui annuse saab. «Mida iganes!» sosistas ta Volli ees põlvitades ja mõtleski nii - ma teen, mida iganes kästakse! Volli nautis Siimu alandatud olekut ja võimu, mis tal noormehe üle oli. Siim nägi, KUIDAS Volli seda nautis, kuid see ei tekitanud temas viha, oh ei! Siim pigem ÕHUTAS Volli naudingut, lömitades mehe ees veel rohkem, teades, et Volli annab varsti järgi.

Nii sain ma mõnda aega Jurilt narkotsi veidi odavamalt ja ta andis mulle vahel ka veidi laenu, kuid üle päeva mul siiski ükski raha ei seisnud.