Uus keskkond ja uus kool tõid Siimule uusi sõpru, kes polnud paraku need õiged. Enamik oli arvel miilitsa lastetoas, mitmeid taheti saata Sindi Erikooli. Juhtus aga nii, et aasta pärast oli sinna teel hoopis Siim. Raha pommimine sai talle saatuslikuks.

Suletud koosluses võid sa olla nii kõva mees kui tahes, kuid ei saa sellegipoolest pealikuks, kui juhtiv kamp hoiab ühte ning sind endi hulka ei taha. Sindi Erikooli kasvandike seas valitsesid tollal pärnakad. Tallinnast pärit Siim talus tihti peksu, tal tuli täita valitseva jõugu käske. Toidupakkidest, mida vanemad külastuspäeval tõid, tuli pool kasvandike valitsevale jõugule anda. Sindi Erikoolis oli populaarne hingata toksilisi aineid, seda nimetati kimumiseks. Siim hakkaski kimuma, talle näis, et see annab võimaluse eralduda, pääseda muredest. Kummiliim, nitrolahusti, bensiin - poiss köhis varsti ja sülitas röga. Kopsumaht vähenes järsult, võhm kadus. Ühel päeval, kui Tallinna poisid pärnakatelt võimu haarasid, polnud Siim enam nii tugev, et omade seas domineerima pääseda. Ta jäi edasi alandatud kasvandike seisusesse. Ta jätkas kimumist, käitus halvasti ja pääses Sindist alles siis, kui 18. sünnipäevani jäi neli kuud.

Siimu isa oli jooma hakanud ja pedagoogiametist lõpuks loobunud. Siim pani tähele, et vanemad räägivad omavahel harva, ei käi enam tihti koos väljas, lühidalt - nad olid teineteisele võõramaks muutunud. See ei teinud Siimule peavalu. Perekond ei huvitanud Siimu, tema elu oli mujal. Ta töötas ABC kaupluses transporttöölisena, kuid vallandati tööluuside pärast. Kimumise asemele astus alkohol. Korralikud tüdrukud ei pakkunud Siimule pinget, teda huvitasid need, kes ei vahtinud korralikke poisse. Ühe niisugusega tutvus Siim juhuslikul labrakal. Tüdruku nimi oli Inge, ta oli ilus, pikkade jalgadega, käis moodsalt riides. Erinevalt teistest tüdrukutest ta ei joonud ja kui Inge järjekordselt WC-sse läks, kuulis Siim tema sõbranna sosinal öeldud kommentaari: «Läks jälle süstima!»

Siim tegi Ingega tutvust ja neil oli, millest rääkida. Õhtu lõppedes oli Siim rauge pilguga tüdrukusse kõrvuni armunud ja kui nad Inge üürikorterisse läksid, oli ta kindel, et tüdruk on narkomaan. See ei seganud vahekorda, teist ja kolmandatki. Tüdruk ei pakkunud Siimule narkootikumi ega andnud talle seda, kui poiss tungivalt peale käis. Küll aga oskas ta Siimult raha välja pressida ja et seda hankida, viis poiss kodunt hõbelusikad kokkuostupunkti. Vanemad avastasid lusikate kadumise ja kuna Siim vargust eitas, puhkes ränk tüli. See liitis vanemad omavahel, kuid lahutas neid Siimust. Tüli vanematega lõppes sellega, et Siim kolis Inge juurde.

Nädala pärast tutvustas Inge Siimu oma tuttavatele. Samal õhtul koguneti seltskonnast ühe tüdruku vanemate suvilasse Vääna-Jõesuus. Seltskond polnud suur, viis noort inimest. Istuti ringis põrandal, pikajuukseline keskealine mees puhastas Belamorkanali sigaretid tubakast, toppis hülssi kanepit, mida nimetati rohuks ja läitis, nagu ta ütles, kasjaki. Kaks sügavat mahvi ja kasjakk ulatati kõrvalistujale. Kui järjekord Siimuni jõudis, oli sigaretist järel vaid jupike. Ta tõmbas sügavalt sisse ja ohe ulatati talle uus sigaret. Ta läitis selle koni otsast, tõmbas kolmanda mahvi. Keegi ei nurisenud, Siimule suunatud pilkudes läigatas uudishimu.

Siimu pulss kiirenes, kehatemperatuur langes järsult. Ringis istuvate noorte silmad valgusid verd täis. Siimu aja- ja ruumitaju kadusid, talle näis, et asub mingisuguses uues dimensioonis. Kaif, mõtles ta.