Nädal
narkotsi oli nüüd hooleta. Siim ei hoolinud, et ta hingamine oli
halvatud, et ta higistas ja et tal oli tõenäoliselt kopsupõletik. Uus
doos tõi taas leevendust, ta silmaterad ahenesid ja ta tõmbus endasse.
Siim oli omas maailmas, kuni kestis kaif ja ta tõstis paratamatult doose,
sest Siimule tundus, et uus kaif jääb üha väiksemaks. Ta oli sõna
otsese mõttes paanikas - kuidas nii!? Varem oli ta niisugusest doosist
kohe ja kaua pilves, nüüd enam mitte või kestis kaif suhteliselt vähe.
Loomulikult Siim teadis, et tal kujuneb välja sõltuvus ja et doose tuleb
tõsta - aga ta arvas, et temaga ei juhtu nii. Siim arvas, et ta on
eriline!
|