Nädal narkotsi oli nüüd hooleta. Siim ei hoolinud, et ta hingamine oli halvatud, et ta higistas ja et tal oli tõenäoliselt kopsupõletik. Uus doos tõi taas leevendust, ta silmaterad ahenesid ja ta tõmbus endasse. Siim oli omas maailmas, kuni kestis kaif ja ta tõstis paratamatult doose, sest Siimule tundus, et uus kaif jääb üha väiksemaks. Ta oli sõna otsese mõttes paanikas - kuidas nii!? Varem oli ta niisugusest doosist kohe ja kaua pilves, nüüd enam mitte või kestis kaif suhteliselt vähe. Loomulikult Siim teadis, et tal kujuneb välja sõltuvus ja et doose tuleb tõsta - aga ta arvas, et temaga ei juhtu nii. Siim arvas, et ta on eriline!