1.4.4. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine
Hindamismetoodika puhul eristatakse tavaliselt kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemisviisi.
Kvantitatiivse hindamise eesmärk on mõõta erinevate tegurite ulatust, näiteks:
- kui paljud osavõtjad on või ei ole kursusega rahul?
- missugune on keskmine rahulolu 100-punktisel skaalal?
- kui paljud osalejad suudavad teha testi või ülesande teataval tasemel?
Sellised testid võivad anda üsna kasulikku infot, sest paljusid osalejaid saab n-ö skaneerida samast vaatepunktist. Neid kasutatakse tihti erinevat liiki hindamistel, sest nende abil saab põhiteavet selle kohta, mil määral peavad osavõtjad konkreetseid eesmärke saavutatuks või kas osalejad on tulemuste või protsessiga rahul. Ent kvantitatiivse lähenemisviisi puhul ei tohi hindamisega liiale minna, sest:
- tihtipeale tekivad probleemid tõlgendamisega ja sellega, et osalejate vastustest võetakse välja tegelikud teadmised, sest osalejad võivad kalduda vastama pealiskaudselt ja mittemidagiütlevalt;
- osalejad võisid teatud küsimuste tähenduses kahelda ja seepärast vastata puudulikult;
- küsimused valitakse ja koostatakse sageli ilma, et eelnevalt oleks osalejatega räägitud sellest, mis võiksid olla asjakohased hindamisvaldkonnad.
Nendel ja muudel põhjustel soovitatakse käsitleda kvantitatiivset hindamist koos teiste hindamisliikidega, mis annavad saadud andmetele suurema usaldusväärsuse. Enne kvantitatiivset küsimustikku sisaldava testi planeerimist tuleks teha (väiksem) katsetest, kus valitud osalejaid intervjueeritakse, et määratleda kvantitatiivse hindamise asjakohased valdkonnad. Kui kvantitatiivne test on tehtud, siis saab sellele paralleelselt lisada kvalitatiivse hindamise vormi, mille puhul osalejatel on võimalus seostada see analüütiliselt ja tõlgenduslikult põhitesti tulemustega.
Kvalitatiivse hindamise eesmärk on koguda andmeid osalejate kogemuste kohta seoses õppimisega või oskuste arendamisega. Kui kasutatakse nime kvalitatiivne, siis seostatakse see otsitavate andmete liigiga. Kvalitatiivsed andmed võivad koosneda näiteks alljärgnevast:
- koherentsed ülevaated õppimise edenemisest;
- kursuse kvaliteedi, sidususe, tõhususe või sobivuse hinnangud osalejate poolt;
- osalejate väited selle kohta, mil määral on õppimine aidanud neil edendada juba omandatud teadmisi;
- osalejate seisukohad õppeprotsessi ülesehituse kohta.
Paljuski on sellised kvalitatiivsed andmed määrava tähtsusega, et aidata tuutoril ületada õppimisel tekkivad takistused, mis on halvanud õppeprotsessi või nn õppimise ensüümid, mis on õppeprotsessile kaasa aidanud. Analüüsitud kujul võivad andmed olla aluseks tuutori teadmistele kursuse kohta ning nende alusel on võimalik mõelda orienteeritult arengule järgmise kursuse puhul.
Erinevalt kvantitatiivsetest hindamisandmetest, mis iseenesest vahetu olukorra piiridest ei välju, võivad kvalitatiivsed andmed aidata kaasa õppeprotsessi kvaliteedi jaoks oluliste tegurite või seoste mõistmisele.
Kvalitatiivseid andmeid võib saada paljudel erinevatel viisidel, sh:
- intervjuud osalejatega;
- osalejate päevikud;
- osalejate profiilid;
- tuutori poolt algatatud arutelud konverentsidel;
- osalejate portfoliopanused.
Isolatsioonis käsitletud kvalitatiivsed hinnangud ei ole paremad kui kvantitatiivsed ja nagu näidatud, tihti on nende kasutamisel tasakaalustatud kombinatsioonides mõjuvad põhjused. Küsimus selle kohta, missugust metoodilist lähenemisviisi valida, on tihedalt seotud sellega, mida saab hindaja ja milleks neid uusi teadmisi kasutatakse.