1.4.3. Kuidas hindamist ette valmistada?

 
Kursuste kontekstis kasutatakse sageli Kirkpatricku hindamismudeli erinevaid versioone.

Selle mudeli võiks võtta kokku järgmiselt.
  1. Reaktsiooni tasand Kas osalejatele meeldis õppetegevus? St mida osalejad hinnatavast tegevusest arvavad? Koolitajate jaoks on tegemist olulise infoga, kuid enamjaolt ei ütle see kuigi palju selle kohta, mida tegelikult omandati ja kas sellest on üldises plaanis organisatsioonile või konkreetsele töösituatsioonile mingit kasu. Parimal juhul on hindamine tähtis seepärast, et osalejate positiivsed kogemused annavad organisatsioonile uut energiat.
  2. Õppimise tasand Missuguseid teadmisi ja oskusi on osalejad õppetegevuses osalemise kaudu omandanud? Kas ja mil määral teavad osalejad rohkem ja suudavad rohkem kui enne tegevuse hindamist? Kahjuks piirdutakse tulemustega seotud põhjustel sageli teadmiste kasvu mõõtmisega, sest see on kõige lihtsam. Ent kui eesmärgiks on mõõta üldisemaid oskusi, siis tuleb seda lugeda tõsisemaks piiranguks. Erinevate teooriate tundmine ei tähenda ilmtingimata seda, et iga osaleja on muutunud pädevamaks.
  3. Tööalane rakendamine Mida saavad osalejad praktikas teha pärast õppetegevuses osalemist?
    Siin seisneb küsimus selles, kas osalejad kasutavad õpitut praktikas. See võib kujuneda üsna raskeks. Nimetatud teemat käsitletakse allpool.
  4. Mõõdetavad tulemused. Mida on organisatsioon saanud õppetegevusest?
    Küsimus seisneb selles, kas tegevus on parandanud organisatsiooni juhtimist: kas tootlikkus on kasvanud? [Asmussen, Niels, 1996]?
    Mitmed autorid [esimesena oletatavasti Hamblin, 1974] on väitnud, et ettevõtte poolt haridusse tehtud investeeringute tasuvust tuleb mõõta nii, nagu on kirjeldatud 5. punktis:
  5. Investeeringutasuvus (return on investment - ROI): mida saab organisatsioon õppetegevusse investeerimisest? Ent seda tasandit on Kirkpatricku 4. tasandist loomulikult üsna raske eristada.
Traditsiooniline rahulolutest on kindlasti õigustatud, ent see on piisav vaid juhul, kui hõlmab üksnes osalejate rahulolu kursusega. Kirkpatrick ei käsitle nimetatud nelja tasandit hierarhiliselt, ent mujal tehakse seda sageli. Mitmed Ameerika päritolu analüüsid [Colquitt, Jason, 2001] näitavad, et neid nelja tasandit ei tuleks käsitleda hierarhiliselt. Rahulolu ei põhjusta õppimist, sest osalejad saavad õppida ka rahuoluta jne. Põhiline on see, et enda käsutuses olev aeg tuleb ära kasutada, et otsustada, missugune test tuleb teha, mida tuleb mõõta ja milleks tuleb testi kasutada.


Rahulolutest

Sageli toimub hindamine rahuolutestide tegemise kaudu, st koostatakse koondaruanded, mis näitavad osalejate rahulolu määra (või selle puudumist) antud õppeelemendi või hariduse erinevate aspektide suhtes.

Selliste testide abil võib saada üsna olulist infot õppeelemendi või hariduse arendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks, kui:
  • rahuoluteste ei tohi isoleerida, vaid neid tuleb täiendada teist liiki andmetega õppeelemendi või hariduse kohta;
  • rahuolutestid on suunatud sellele, mis on osalejate jaoks oluline, ning nende puhul ei pea osalejad raiskama oma aega ega ressursse nende jaoks tähtsusetutele küsimustele vastamiseks.
Rahuloluteste tehakse tihti küsimustike raames, kus osalejad saavad üsna hõlpsasti näidata oma rahulolu erinevate aspektide suhtes, mille kohta soovitakse tagasisidet. See on tõhus meetod suuremate andmehulkade kogumiseks, kuid tuleb rõhutada, et sellel on ka miinuseid. Viimased seostuvad peamiselt sellega, et tuutorile esitatud andmed ei pruugi olla põhjalikud ega tugineda reaalsetele analüüsidele.

Lahendus sellele probleemile võib sageli seisneda kvantitatiivse testi täiendamises teiste, kvalitatiivsema sisuga testidega, nt valitud osalejatele suunatud küsimuste näol, kus vastajatele antakse võimalus esitada täiendavaid kommentaare või näidata rahuolutesti andmete tähtsust ümbritseva suhtes.

Kasutatud kirjandus

  • Asmussen, Niels, ”Uddannelse, udvikling og evaluering” (Haridus, areng ja hindamine), 1996
  • Esimene oli oletatavasti Hamblin 1974. a. Hamblin, A. C. “Evaluation and Control of Training”, London
    1974. Ent võib ka väita, et Kirkpatrick ise on lisanud selle taseme oma 4. tasemesse.
  • Colquitt, Jason A.: Towards an Integrative Theory of Training Motivation: A Meta-Analytical Review of 25
    Years of research, Paper from the ASTD-Conference, 2001.

« previous | next »