1.4.1. Milleks on kursust vaja hinnata?
Hindamine on oluline vahend kursuse kvaliteedi tagamiseks ja parandamiseks. Hindamismeetodi valik algab kursuse väljatöötamise faasis. Kursust ei hinnata kohe pärast õpetuse edasiandmist. Hindamist peetakse sageli kursuse kvaliteedi parandamise peamiseks vahendiks, kuid hindamise eesmärk peab olema täpsem.
Hindamisel võib olla palju vorme ja kaalutlusi. Sellised küsimused nagu "Miks on hindamist vaja?" "Kes hindab?" "Mida hinnatakse?" ja "Kuidas hinnatakse?" võivad olla oluliseks arutelu teemaks osalejate hariduse kontekstis.
Hindamise eesmärgi puhul saab eristada järgmist: kas eesmärgiks on hinnata kursuse vastavust teatud formaalsetele kriteeriumitele või luua alus kursuse edasiarendamiseks?
Vedung [1998] eristab järgmisi hindamise liike:
| Hindamise liik | Põhiküsimused |
| Eesmärgi saavutamise hindamine | Kas eesmärgid on saavutatud? Mis mõju/tulemused on saavutatud? |
| Süsteemi hindamine | Eesmärgi saavutamise hindamise edasiarendamine Kontekstis hinnatakse eesmärke, mõju/tulemusi ja püüdlusi |
| Eesmärgipõhine hindamine(kõrvalmõjude hindamine) | Kõrvalmõjude ja eesmärkide saavutamise hindamine |
| Eesmärgist sõltumatu hindamine | Algsest eesmärgist sõltumatu hindamine, tavaliselt eelneva ja pärastise olukorra analüüsimise kujul |
| Kasutaja hindamine | Missugused on kasutajate vajadused, soovid ja ootused ning kas need on täidetud? |
| Partneri hindamine | Missugused on partnerite huvid, mured ja ootused? |
| Kolleegide hindamine | Hindavad erialaspetsialistidest kolleegid, kes lähtuvad eriala kvaliteedikriteeriumitest |
| Enese hindamine | Hindavad asjaomased isikud ise |
| Protsessi hindamine | Lähtepunktiks on hetkel kehtivad põhimõtted loomulikus poliitilises, administratiivses ja sotsiaalses kontekstis |
| Majanduslik hindamine | Üldnimetaja hindamise kohta, mille puhul keskendutakse sisendi ja väljundi/tulemuse vahelisele suhtele, nt tasuvusuuringud |
Kui hindamist viivad läbi tuutorid, võivad osutuda tähtsaks muudki hindamise liigid. Tavaliselt peavad osalejad arvestama sellega, et tuutor hindab eesmärkide saavutamist, kasutajate ootusi või õppeprotsesse. Samuti võidakse teha ettepanek hinnata ennast ise või kasutada teatud majanduslikke mudeleid.
Hindamine teenib eesmärki, mis on hindamise lahenduse jaoks väga oluline. Selge siht, hea ajastus ja õige meetodi valik on eduka hindamise lahtutamatud osad.
Kasutatud kirjandus:
Vedung, Evert (1998): Utvärdering i politik och förvaltning (Poliitika ja halduse hindamine), Lund. Learnererlitteratur.