Sidusõppe kursus peaks sisaldama erinevaid õppematerjale. Õpilastel peaks olema juurdepääs tekstidele, mudelitele ja mõtisklusharjutustele. Nad saavad kasutada neid isiklikeks vajadusteks.

Need materjalid peavad olema ääretult arusaadavad ja lihtsad. Nii disain kui ka keel peab olema lihtne ja täpne. Siis ei satu õppija segadusse, ega tunne end rumalana.

Õppija peab materjalide eesmärgist selgelt aru saama. Rusikareegliks on see, et õppijale peab olema selge, mida ta konkreetses tegevuses osalemise kaudu õpib. See annab õppijatele suurema paindlikkuse oma eesmärkide seadmisel ja oskuste omandamisel.

Lisaks sellele peavad materjalid olema mitmekesised, et õppijad saaksid arendada oma oskusi erinevatel viisidel. Materjalid võiksid sisaldada asju, mille kallal õppijad saaksid töötada ning mis inspireeriksid neid mõtlema ja kirjutama ka pärast kursuse lõppu.

Ei maksa ka unustada, et Internet ise annab juurdepääsu tohutule hulgale õppematerjalidele. Seal on nii elektroonilisi ajakirju kui ka aruandeid, andmebaase jne. Internet suurendab ka võimalust suhelda vastava valdkonna ekspertidega. Näiteks saatis üks e-kursuse õpilane elektronkirja Etienne Wegnerile, kes on üks juhtivaid õpetamisteoreetikuid, ja sai temalt ammendavad vastused praktilise õpetamisega seonduvatele küsimustele.