1.2.2. Õppimis- ja töömeetodid

 
Vaja on otsustada, mis meetodid on siduskursuse jaoks kõige sobivamad lähtuvalt sihist, sisust ja õppija oskustest. Siduskursuse õppimis- ja töömeetoditeks võivad olla:
  • ettekanded,
  • grupitöö,
  • seminarid,
  • simulatsioon,
  • harjutused,
  • arutelud suuremates gruppides,
  • arutelud väiksemates gruppides,
  • järelevalve - individuaalselt või grupiti,
  • rollimängud,
  • ettekanded - individuaalselt või grupiti,
  • iseseisev õpe,
  • projektid.
Ettekanne võib olla tehtud näiteks PowerPointis. Seejuures ei tohi unustada, et puudub inimfaktor. Seepärast tuleb virtuaalseid PowerPointi ettekandeid käsitleda teisiti kui suulisi. Ressursside piiratuse tõttu on PowerPoint aga tihtilugu ainsaks valikuks animatsiooni asemel.

Grupitöö võib toimuda konverentsisüsteemis või jututoas. Ent see võib olla seotud ka jagatud dokumendi kallal töötamisega.

Kui õppimis- ja töömeetodid on välja valitud, tuleb analüüsida neid lähtuvalt omandatavast materjalist ning õppijate oskustest ja ressurssidest. Õppimis- ja töömeetodite valiku võib teatud määral panna paika ka õppija ise. Näiteks võivad õppijad valida teatud meetodid lähtuvalt sellest, kuidas nad on ise harjunud õppima.

Pärast õppimis- ja töömeetodite valikut on oluline neid pidevalt viimistleda. Miks need meetodid ei osutunud parimaks? Kunagi pole liiga hilja valida sobivamat õppimis- ja töömeetodit. Meetodeid tuleb pidevalt võrrelda kursuse eesmärkidega ja sidusõppe pedagoogika arenguga. See on arendaja üks peamisi ülesandeid.

Tehnoloogia ja vahendid
Oluline on saada ülevaade tehnoloogiast ja vahenditest, mida siduskursusel kasutatakse, ning sellest, kuidas need toetavad individuaalset õppeprotsessi.

"Mida kasutatakse praegu ja mida soovitakse kasutada tulevikus?" Need on olulised küsimused siduskursuse väljatöötamisel. Tehnoloogia ja vahendid on eesmärkide saavutamisel keskse tähtsusega. Seepärast on vaja teada, missugust tehnoloogiat ja vahendeid kasutada. Allpool on toodud mõned võimalikud variandid:
  • õpikud,
  • valiktekstid,
  • CD-ROMid,
  • arvutisimulatsioonid,
  • e-post,
  • videokonverents,
  • jututuba,
  • sidusfoorum,
  • sidusandmebaasid,
  • konverentsisüsteemid (Blackboard, FirstClass, Groupcare, VirtuelU jne),
  • veebikaamera,
  • audiovestlus.
Ühtlasi on väga tähtis teada seda, miks teatud tehnoloogiat ja vahendeid kasutatakse. Vastus sellele küsimusele võib olla inspiratsiooniks.

CD-ROM on andmekandja, mis sobib multimeediumi jaoks. Ent kui õppijal on hea Interneti-ühendus, siis ei pruugi CDsid ja DVDsid tarvis minna. Aga kui enamik õppijaid kasutab sissehelistamisteenust, siis on need möödapääsmatud.

Tänapäeval on saadaval ka erinevad õpihaldussüsteemid (Learning Management Systems). Ükski neist aga pole see ainus ja õige. Siinjuures on oluline kaaluda, mis eesmärki see peaks teenima ja kui palju see võib maksta. Ent tähtis on, et see oleks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, nt SCORM (Shareable Content Object Reference Model). SCORM peab tagama erinevate objektide ja õpihaldussüsteemide ühilduvuse.

Õppeobjekte võib kasutada õpihaldussüsteemist sõltumatute haridusmoodulite, nt kursuste, programmide jne ülesehitamiseks. Seda võimalust tuleb kindlasti kaaluda!
« previous | next »