Enamus haridusala inimesi on kasutanud mänge kas vabas õhus või klassis/auditooriumis, kus osalejad on kõik samas kohas samal ajal. Kuidas kasutada mänge ja simulatsioone e-õppes – viimase põhilised argumendid on ju, et ta kaotab sõltuvuse ajast ja sõltuvuse kohast. S.t. õppijad võivad õppetööga tegeleda erinevatel aegadel , lahkumata oma asukohast, mis võib olla kusatahes maailma otsas Interneti piirkonnas. Kuna reeglina kasutatakse meil e-õppe läbiviimiseks spetsiaalseid keskkondi (WebCT/BlackBoard, Moodle, IVA jt.), siis vaatame lähemalt millised nende vahendite arsenalist sobiksid mängude läbiviimiseks.

Enne vahendite juurde asumist aga märkus: väga lihtne on e-õppes kasutada mänge, mis on mõeldudki Interneti-põhiseks kasutuseks. Selliseid mänge on nii ühele mängijale kui ka rühmaga mängimiseks. Näiteks sobib järgmine ühe inimese mäng „Liht-Bot“ ettevalmistuseks programmeerimise õpetamiseks koolilastele: interaktiivne keskkond, kus tuleb anda korraldusi tulesüütaja pisirobotile, lähtudes olemasolevast käskude hulgast (liigu samm otse, keera, hüppa, süüta lamp) http://www.gameroo.nl/games/light-bot.

Mängude läbiviimiseks on võimalik kasutada nn. Web 2.0 e. sotsiaalse veebi koostöövahendeid: Wiki, blogid, ühiselt kasutatavad tekstiredaktorid ja tabelarvutussüsteemid – kõiki neid on võimalik rakendada ka mängude teenistusse.

Järgnevas vaatame aga e-õppe keskkondade tüüpilisi vahendeid ja toome näiteid, kuidas antud vahendi abil mänge organiseerida.
Vaatluse alla tulevad järgmised vahendid: e-meil ja foorumid, valge tahvel, Wiki, …

E-mail ja foorumid, mis on masskasutuses juba ligi 20 aastat, on väga levinud mängude keskkond. Aastatel 1993 – 2002 organiseeris TÜ Aktiivõppe keskus koolidele üle 10 mängu, milles põhiline tegevus käis e-maili vahendusel: esimese e-mailiga toimus briifing, rollide jagamine jne. Edasi saadeti igal nädalal vastavalt mängu stsenaariumile ülesandeid rühmadele ja nende vastused laekusid foorumisse. Kuigi see on väga napp vahend, siis 90-ndate keskel polnudki koolidel muid vahendeid kui sissehelistamisega e-meili side. Interneti edenedes lisandus mängu käigu kajastamiseks veeb, aga õpilastepoolne sidevahend oli endiselt e-meil/foorum. Selleaegsete suurte, ligi 30 osavõtva kooli sadade õpilastega simulatsioonidest on jälg järel veebis: http://math.ut.ee/simud/

Valge tahvel. Mitmel süsteemil on olemas nn. valge tahvel, mida kursusel osalejad saavad koos kasutada. Kuigi see vahend pole ette nähtud otseslt mängude läbiviimiseks, saab selle abil mitmeidki mänge mängida. Näiteks võtame tavalise trips-traps-trulli, kus üks mängija saab joonistada nelja kriipsuga mänguväljaku ja vaheldumisi käike tehes võib mängida nagu tavalisel laual. Lisalõbu seisneb selles, et tavaliste ringide-ristide asemel võib oma käiku märgistada pildiga. Natuke segav on ainult see, et valgel tahvlil on olemas ka vahendid kustutamiseks ja miski ei takista vastase märki maha kustutada ja enda omaga asendamast. Aga mängureeglite järgimine on oluline oskus kõigi mängude puhu. Natuke vaeva nähes võib joonistada mistahes lauamängu laua (pildistada reaalset lauda ja laadida pilt valgele tahvlile) ja mängida suvalist lauamängu. Võimalik on mängida ka rohkem kui kahe mängijaga mänge.

Wiki. Kui kasutatavas e-õppe keskkonnas Wiki vahendeid pole, on lihtne kasutada mõnd olemasolevat Wiki serverit, lisades kursuse materjalide hulka vastava viite.

Videokonverents. Enamus mänge kaotab oluliselt oma emotsionaalse külje köitvusest, kui mängijad ei mängi samaaegselt (mõelge, kas kirimale on sama köitev, kui mängimine vastasega, kes istub teisel pool malelauda). Videokonverents võimaldab inimestel tunda ennast koos olevat ka siis, kui kaugused on tegelikult sadu või tuhandeid kilomeetreid. Seetõttu avab videokonverents võimalused mängude kasutamiseks, mida teised vahendid ei võimalda. Kui videokonverentsi vahendile lisada veel jututoa ja hääletamise võimalus (aga sellised tarkvaralised vahendid on näiteks HorizonWimba Live Classroom ja Adobe Connect näol olemas), siis võib sel teel mängida enamust selle kursuse näidismängudena toodud tutvumismänge.