Miks mängud toimivad?

ikoon

Mängude erinevaid klasse on tohutult: arvutimängud, rollimängud, kaardimängud jne. Igal juhul on mängude abil õppimise puhul tegemist tegevusõppega (experiental learning). Simulatsioonimängud on tavaliselt reaalsuse dünaamilised mudelid. Mängu jooksul mängijad toimivad oma rollis: võtavad vastu otsuseid, tegutsevad ja kogevad oma tegutsemise tagajärgi, seejärel arutatakse kogu toimunud tegevus lõpuarutelu e debriifingu ajal läbi.

Kui võrrelda mänge ja simulatsioone teiste õpetamisemeetoditega, kerkib esile mängude viis võtmeelementi, mis selgitavad, mida mängude abil on võimalik õppeprotsessis saavutada. Järgnevas loetelus on igale mängude teistest meetoditest eristavale omadusele lisatud mõned mängijate kommentaarid, mis puudutavad just antud tahku.

  1. Komplekssus (complexity) – mängude abil saab käsitleda keerulisi, kompleksseid probleeme, mida on raske haarata teiste meetoditega; nad võimaldavad proovida nende komplekssete probleemidega seotud erinevaid lahendusstrateegiaid. Mängijate kommentaarid: nüüd ma näen kogu süsteemi; saime tänu mängule aru oma võimalustest.
  2. Suhtlus (communication) – mängud võimaldavad erineva taustaga inimestel erinevate vahendite abil suhelda. See on eriti oluline täiskasvanute koolitusel, kus kõigil on erinevad kogemused. Mängijate kommentaarid: nüüd me saame üksteisest aru, näeme sõnade taha.
  3. Loomingulisus (creativity) – mängud võimaldavad siduda isiklikku kogemust loomingulisusega, leidmaks uusi originaalseid inspireerivaid võimalusi uute, veel kogemata situatsioonidega toimetulekuks. Osa uurijaid usuvad, et mängu suhteliselt turvaline keskkond ongi ainus viis inimeste loomingulisuse vallandamiseks, kus inimesed saavad ületada piire, mida nad reaalelus kunagi ei julgeks teha. Mängijate kommentaarid: täna me nägime oma tulevikku; ma poleks kunagi uskunud, et me sellise lahenduse leiame.
  4. Kokkulepe (konsensus) – mängud võivad aidata uurida situatsioone mitme erineva nurga alt ja leida kokkuleppeid, mis on mõlemale poolele kasulikud. Mängijate kommentaar: nüüd me leidsime kõigile kasuliku lahenduse, tänu mängule saame aru ka vastaspoole seisukohtadest.
  5. Kohustus tegutseda (commitment to action) - mängus tekkivad probleemid tuleb lahendada tegevusega, enamasti peab tegevus olema koordineeritud oma rühmaga, oluline on, et kõik saaksid probleemist aru, näeks lahenduse olulisust ja oma rolli lahenduse leidmisel. Mängijate kommentaar: nüüd me teame, et saame selliseid probleeme lahendada.

Mänge ja simulatsioone tuleb seega kasutada siis, kui meil on vaja õpetada kompleksselt keerulist ainet, on vaja treenida osalejate loomingulist lähenemist probleemidele, muuta nende suhtumist (ja seda saab teha läbi kogemuse), on vaja harjutada „liivakasti“ tingimustes.