Efektiivseid, hästi formuleeritud juhtumeid/probleeme iseloomustavad mitmesugused omadused (Mikk, Asser, 2000).

1. Probleemi lahendamiseks hakkab õppija õppima just seda, mida probleemi koostaja on õpieesmärgiks seadnud. Vastasel juhul võib osa olulist informatsiooni üldse omandamata jääda.
2. Probleem peaks olema eluline. See valmistab tulevaseks tööks paremini ette. Eluline probleem on ka multidistsiplinaarne ja võimaldab erinevaid lähenemisi. Uurimused on näidanud, et õpitu tuleb paremini meelde situatsioonis, mis on võimalikult lähedane õpisituatsioonile.
3. Hea probleem aktiviseerib õppijate eelteadmised. Sel juhul seostatakse uus informatsioon varemomandatuga ja see jääb hästi meelde. Eelteadmiste aktiviseerimine on ju aluseks hüpoteesidele, millest tuletatakse õpieesmärgid.
4. Hea probleem suunab õppimise mõnele kindlale õpieesmärgile. Probleemist ei tohiks tuleneda liiga palju hüpoteese, mis viivad õppimise põhieesmärgilt kõrvale.
5. Probleemid peaksid olema sõnastatud konkreetselt ja lühidalt. Konkreetsus on otseselt seotud elulähedusega. Samas soovitatakse probleemis kasutada teaduslikke termineid, et seostada teadust praktikaga. Näiteks meditsiiniprobleemid sisaldavad lisaks haigusnähtudele ka laboratoorsete uuringute tulemusi.
6. Iseseisev töö ühe probleemi lahendamiseks ei tohiks nõuda õppijalt rohkem kui 16 tundi. Kui probleem nõuab rohkem aega, siis on õigem anda see projektina.
7. Probleem peaks olema õppijatele huvitav. Sellele aitavad kaasa ülalkäsitletud elulähedus ja konkreetsus.

Igapäevases elus puutume me kokku probleemidega, milledel ei pruugi olla ühte ja ainsat õiget lahendust või teadaolev lahendusviis puudub üldse. Probleemiga on tegemist siis, kui inimesel on vaja saavutada mingi eesmärk, kuid ta ei tea kohe, kuidas seda teha (Krull 2000). Hea juhtum või probleem on eluline, kuid mitte kerge lahendusega ja toetab õpiväljundite omandamist (Pilli, 2008).

Probleeme võib erinevalt liigitada. Näiteks võib liigitamisel aluseks võtta õppijatelt oodatava tegevuse liigi (Mikk, Asser, 2000):

1. Fakti leidmine
2. Nähtuse mõistmine, selgitamine
3. Tegevuse valik, kavandamine
4. Eetilised otsustused