Taimerakud

Autor: Katre Hovanchaks

Lõimitav: käeline tegevus (katse käigu joonistamine vihikusse, seinalehe ja/või õppematerjalide koostamine)

Teema: Elu maal. Taimed.

Klass: IV-VI

Eesmärgid: teooreetiliste teadmiste kinnistamine praktikas.

A. Uute teadmiste andmine:
- pakkuda lastele praktiliselt kogeda ümbritseva looduskeskkonna mitmekesisust;
- pakkuda illustratiivselt teadmisi ümbritseva keskkonna mitmekesisust tingivatest teguritest ehk baasteadmisi sellest, millel baseerub elu Maal.
- konkreetsed teadmised taimerakkudest: ehitus, erinevused.

B. Protsessuaalsete oskuste arendamine (katse korraldamine):
- iseseisva vaatlusoskuse arendamine;

C. Kognitiivsete oskuste arendamine:
- küsimuste esitamise ja neile iseseisvalt vastuste leidmise oskuse arendamine;
- arutlusoskuse ja teiste poolt välja pakutud seisukohtade analüüsioskus.

Hindamine: Hinnatakse õpilase üldist aktiivsust (nii katse läbiviimisel, kui ka tulemuste analüüsimisel ja kokkuvõtete tegemisel)

Probleem või küsimus: millised näevad välja meid igapäevaselt ümbritsevad taimed "seestpoolt" ehk mikroskoobiga vaadeldult?

Uurimus: ülevaade rakust – rakuosade ehitus (!), funktsioonid, erisus, erinevate rakkude olemasolu (erinev suurus, kuju, elutegevus, funktsioonid), rakkude liigitus (tuumaga ja tuumata rakud), taime-, looma- ja inimorganismi rakkude erinevused, mille tulemusena on omandatud ettekujutus, mis on rakud, miks nad on vajalikud ning millistest osadest koosnevad, taimerakkude eripärad, koostisosad.

Mikroskoobi tutvustamine lastele – selle leiutamine, ehitus, tööpõhimõtted; alusteadmiste andmine, kuidas valmistatakse ette vaatlusalused materjalid (preparaatide valmistamine) ning miks on selline ettevalmistus vajalik.

Õpetajad võivad otsida ka erinevat huvitavat lisamaterjali ülalnimetatud teemadel või teha selle (kodutööna) ülesandeks õpilastele.

Hüpotees: mikroskoobi vaateväljas avaldub taimede rakuline koostis.

Töövahendid: ühe rühma kohta - 1 valgusmikroskoop, erinevate taimede (vabal valikul) värsked osad (lehed, õisikud) ja/või erinevate puuliikide lehed.

Märkus:
Taimepreparaatide osas võimalikud väga erinevad variandid, näiteks:
- üks rühm võtab kaasa nt ainult vabas looduses kasvavate õistaimede lehti,
- teine rühm erinevate puude lehti,
- kolmas rühm ainult toas kasvavate õistaimede lehti/kroonlehti jne.

Õpetajal on võimalik kasutada fantaasiat + arvestada kooli asukoha spetsiifikaga (nt. linnalaste puhul väiksemad valikuvõimalused).
Oluline on, et iga rühm tooks kaasa erinevad materjalid!

Töö käik (1):
1. Klass on juba eelnevalt (eelmises tunnis) rühmadeks jagatud. Iga rühma koduseks ülesandeks on jäänud tuua kaasa teatud taimede ja/või puuliikide prepareeritavaid osi (lehed, õisikud).

2. Iga rühma liikmed valmistavad (õpetaja juhendamisel) kaasavõetud materjalidest preparaadid, mida on võimalik mikroskoobiga vaadelda.

3. Enne vaatlust: iga rühma liige kirjutab oma vihikusse, milliste taimedega on tegemist, st milliseid taimi asutakse uurima, ning joonistab vaadeldava preparaadi samuti oma vihikusse.

4. Preparaatide vaatlus mikroskoobiga. Iga rühm vaatleb mikroskoobiga oma töölaual olevaid preparaate (iga rühma liige !) ning – joonistab nähtu oma vihikusse, eelmises ülesandes valminud joonistuste kõrvale. Oluline on, et iga rühma liige saaks vaadelda kõiki antud töölaual olevaid preparaate.

5. Rühmad vahetavad kohad. Uuel töölaual uued preparaadid, millega toimitakse punktides 3-4 kirjeldatud moel.

6. Kui iga rühm on läbinud kõik olemasolevad töölauad, st iga õpilane on saanud vaadelda kõiki klassisolevaid taimepreparaate, asub iga rühm täiendama oma vihikus olevaid jooniseid. Taimerakkude ehitust kirjeldavaid jooniseid tuleb täiendada, lisades joonistustele seal kujutatud rakuosade nimetused (võib kasutada õpikut vm. abimaterjali). Paralleelselt toimub rühmaliikmete omavaheline arutelu ning jooniste võrdlus ja vajadusel täiendamine.

7. Iga rühm valib vabal valikul nt kaks preparaati, mille rakuehituse rühma esindaja joonistab tahvlile (koos rakuosade nimetustega).

8. Ühine klassiarutelu: mida mikroskoobiga nähti, kuivõrd äratuntavad olid erinevad rakuosad (mida eelnevates tundides tundmaõpitud), kas tahvlil toodud joonised ühtemoodi või erinevad – milliseid järeldusi on võimalik sellest teha (erinevate taimede rakud erinevad – nii kujult, kui suuruselt, ent raku peamised koostisosad kõikides rakkudes esindatud), kas samad seaduspärasused kehtivad ainult taimeriigi esindajate puhul jm.

Variant: arutelu võivad algatada ka lapsed ise õpetaja suunamisel, nt õpetaja võib arutelu algatamiseks esitada küsimuse: millised küsimused teil töö käigus tekkisid? Millised mõtted tekkisid?

Kuna aga taoliste küsimuste korral ei pruugi sisukas arutelu tekkida (lastel ei tekkinud ühtegi küsimust on üsna levinud olukord klassiruumis!), võib õpetaja olukorra lahendada ka märksa radikaalsemalt, paludes igal rühmal mõelda vähemalt 1-3 küsimust, mis antud teemaga ja/või katsega seoses tekkisid/tekkida võiksid/oleksid pidanud tekkima. Lisaks küsimustele võib teha ka igale rühmale ülesandeks esitada vähemalt 1-3 mõtet/ideed, mis neil tegevuse käigus tekkisid.

Oluline:
- et iga esitatud küsimus leiaks ühise arutelu käigus vastuse;
- et iga esitatud mõte/idee leiaks teiste õpilaste poolset aktiivset ja konstruktiivset vastukaja (analüütilist lahtimõtestamist, poolt-vastu argumentide esitamist).

Töö käik (2):
Olenevalt klassi kogemustest katsete läbiviimisel, võib teha igale rühmale ka ülesandeks töötada välja omapoolne katse käik, uurimaks taimerakkude ehitust.

Järeldused: - erinevate taimede rakud on erinevad;
- mitte igast taimest ei õnnestu valmistada preparaati, mida mikroskoobi all vaadata, st. mille rakulist koostist mikroskoobi abil näha saaks;
- taimede vahelised erinevused on tingitud erinevustest nende rakulise koostise osas.

Menetlus: kombineeritud – individuaal- ja rühmatöö ning kogu klassi haarav tegevus (kokkuvõttev arutelu).

Märkus: Vägagi võimalik, et õpetaja suunamiseta ei jõua õpilased järelduseni, et erinevate taimeliikide ja üksiktaimede erinevused on tingitud erinevustest nende rakulises koostises.

Katsetulemused võiks vormistada ka õppevahendiks või stendimaterjaliks, mille abil tutvustada antud temaatikat ka teistele õpilastele.
Ülesanne, mis võiks olla kas järgmiste tundide sisuks või pikema perspektiiviga kodutööks (rühmatööna – nt jaotatakse ära erinevad alateemad, iga rühm kirjutab ühest konkreetsest alateemast + otsib huvitavat lisamaterjali antud teemal).

Idee: 1980te keskoolibioloogia; katre@eans.ee