WMO uuendab rahvusvahelist pilveatlast – võimalus panustada!

 

WMO teatas 2015. a juunis, et rahvusvahelist pilveatlast hakatakse parandama ja täiendama. See avaldatakse 2016. a jooksul. Seega on igal ühel võimalus oma piltide ja videotega sellesse panustada!

Lisaks, teatati veel seda, et standardis on kavas tunnustada uut erimit – see on teada-tuntud Undulatus asperatus, ent asperitase nimetuse all, sest nimetus vajab nimisõna, aga mitte omadussõna (asperatus). See kavatsetakse lisada 2016. a avaldatatavasse parandatud ja täiendatud rahvusvahelisse pilveatlasse. Kuna eesmärgiks on atlast paremaks muuta just fotode osas ja Pilvevaatlejate Ühingult on selles osas abi palutud, siis korraldati vastav fotovõistlus, et hankida parim (esinduslik) foto atlase tarbeks: https://cloudappreciationsociety.org/asperitas-competition/.

Aga kuidas saab siis igaüks panustada WMO väljaantavasse rahvusvahelisse pilveatlasesse? Selleks tuleb kasutada vastavat sisestusvormi, mis asub siin: http://wmoica.org/index.php/en/  ja selle kasutamiseks tuleb registreeruda kasutajaks, samuti lugeda läbi juhend: https://wmoica-staticfile.s3.amazonaws.com/Read_me_first.pdf?javer=1510010618.  Tähelepanu tasub pöörata nimekirjale "enim soovitud" ehk most wanted, algab juhendi 5. leheküljel [Table 2: “Most Wanted” (rarer) Images]. Lõpus on paar näidet pilvedest, mille fotosid või videoid väga soovitakse uuendatavasse pilveatlasesse.

Kas need muudatused muudavad ka eesti pilveatlase vigaseks? Tõenäoliselt siiski mitte, kuigi ma täpselt nende muudatuste ulatust ei tea.

Eesti on eelisolukorras, sest WMO pilvede valmise ja saatmise juhendis vihjatakse selgelt sellele, et huvitutakse külmade kliimade pilvepiltidest, eriti D ja E kliimatüüpides (Köppeni-Geigeri botaanilise klassifikatsiooni järgi) tehtud fotodest. See on ka mõistetav, sest suurem osa maailma elanikkonnast asub soojemates kliimatüüpides (väiksematel laiustel, eriti Eestiga võrreldes) ja ilmselt enamik fotodest on siis samuti tehtud soojemates paikades. See paistab silma ka WMO näidispiltidest (Austraalia ja Hongkong).

Senimaani on eestlastest sinna pilte saatnud Kairo Kiitsak ja mina, kuid neid huvilisi on veel, kes seda plaanivad. On ju meil aastaid korraldatud ilm.ee eestvedamisel pilveteemalisi fotovõistlusi, vt http://ilm.ee/index.php?511360 ja pilvehuvilisi koondav grupp sotsiaalvõrgustikes (https://www.facebook.com/groups/pilvehuvilised/), seega sobilikke pilte on sinna saata päris palju. Ka Ilmateenistuse kodulehel olevas pilvede koolis, mis valmis koostöös ilm.ee-ga, on suurepäraseid pilte, mis sobiksid WMO uuendatavasse pilveatlasesse suurepäraselt.

Pilvede tänapäevasel klassifikatsioonil on juba üsna pikk ajalugu, mis ulatub enam kui 200 a taha (Luke Howard). Esimene rahvusvaheline pilveatlas nägi ilmavalgust juba 1939. a, järgmised väljaanded ilmusid vastavalt 1956. ja 1975. a ja kõige viimane (Volume II) 1987. a, sisaldades üle 200 pildi pilvedest ja nendega seotud nähtustest. Kuna viimase 30 aasta jooksul on maailm kõvasti muutunud, siis ei pääse sellest ka rahvusvaheline pilveatlas (The International Cloud Atlas), sest nüüd on võimalus kasutada kaasaegset foto- ja videotehnikat, samuti Interneti võimalusi.

Head fotode ja videote lisamist WMO pilveatlasesse!


Näide 1 enimsoovitud erimitest: sakmelised ja topjad kiudrünkpilved (Cirrocumulus & floccus) 28.08.2013 Tallinna kohal.
WMO kirjeldus: Cirrocumulus castellanus: elements extending vertically in the form of small turrets, rising from a common horizontal base. Easiest observed side on; this is difficult due height of the cloud and size of the elements.
Cirrocumulus floccus: very small cumuliform tufts with ragged lower parts.  Height and size of Cirrocumulus makes it difficult to observe difference between “very small tufts” and “very small elements in the form of grains”.
Eestikeelne kommentaar: need on väga väikesed, kuid rünkpilvi meenutavad pilvetopikesed, sageli märgatava vertikaalse arenguga suurust arvestades, ent see on jälgitav just kõrvalt vaadates, varjudeta. Vaatlemine ja määramine on raskendatud selle erimi kõrgust ja topikeste suurust arvestades – võidakse segi ajada mõne muu erimiga või isegi liigiga (nt kõrgrünkpilvedega, millel on varjud). Harulduse tõttu pildistatakse väga vähe.


Näide 2 enimsoovitud erimitest: kihtsajupilved (Nimbostratus) 25.12.2012 Laagri kohal.
WMO kirjeldus: Nimbostratus: Grey often-dark cloud layer. Thick enough throughout to blot out the sun. Rarely photographed due rain and low light. Distinction of the most incorrectly identified of all clouds.
Eestikeelne kommentaar: kihtsajupilvede tähtsaim tunnus on see, et katavad taeva ühtlase paksu kihina, nii et päikese- ega kuuketas ei paista üldse sellest läbi, kusjuures kaasnevad laussademed [lauslumi, lauslörts, lausvihm (veepinnale kukkudes jätavad veetilgad alati ringid erinevalt uduvihmast) ja jäävihm (harva)]. Pildistakse märgade olude, visuaalse igavuse ja hämaruse tõttu üliharva. Kõige halvemini määratud liik, sest sageli on kihtsajupilvedeks määratud mõni teine pilveliik.


Näide 3 enimsoovitud erimitest: lainelised kihtpilved (Stratus undulatus) 19.12.2012 Tartu kohal. Pilvekihi kõrgus oli 270 m ja need tekkisid tugeva inversioonikihi alla.
WMO kirjeldus: Stratus undulatus: Stratus patch, sheet or layer with undulations. Occurs infrequently and not to be confused with thick layer of Stratocumulus with undulations.
Eestikeelne kommentaar: kihtpilved, millel on jälgitavad mingisugused lained ja vaod.  Väga haruldane; kergesti aetakse segi paksude ja ühtlase välimusega kihtrünkpilvedega, millel lained, vaod vms muutlikkus.