Algastme testi vastused ja lühiselgitused
Jüri Kamenik

Eelnevalt lahendasite lihtsa testi (kui muidugi lahendasite). Pilvede uurimine, jälgimine ja üldse nendega seonduv võib-olla igavesti huvitav. Loodetavasti juba eelnev näitas seda.
Õiged vastused: 1)b 2)c 3)a 4)c 5)a

Selgitused
1)b – kõrgrünkpilved. Need on II klassi ehk keskmised pilved, mille alus asub tavaliselt 2 km aluspinnast kõrgemal. Kõrgrünkpilvede välimus on väga varieeruv, kuid nende elemendid on siiski tavaliselt väiksemad ja korrapärasemad kui kihtrünkpilvede omad. Erinevalt kiudrünkpilvedest tekitavad kõrgrünkpilved varjusid ja võivad päikese ette sattudes selle olulisel määral varjata. Kui kõrgrünkpilvede elemendid on peened ja valged, siis ei saa neid enamasti kiudrünkpilvedest eristada. Antud fotol on kõrgrünkpilved väga klassikalisel kujul.
2)c – kiudpilved. Need on I klassi ehk ülemised pilved. Nende alus asub aluspinnast kõrgemal kui 5 km. Nendegi välimus võib laiades piirides varieeruda, kuid peaaegu alati on kiudpilvede puhul jälgitav nende kiuline ehitus. Nagu fotolt näha, siis on sellel konkreetsel juhul kiuline ehitus mõnevõrra nõrgemalt välja kujunenud, kuid ometigi olemas. Päeval on kiudpilved valged, kuid õhtul ja hommikul tihti kollased, oranžid või punased. Kiudpilved on tavaliselt varjudeta või heidavad nõrkasid varjusid ega varjuta päikest täielikult, kuid nende üks alamliik – tihedad kiudpilved (Cirrus spissatus) – võivad päikese täielikult varjutada.
3)a – kihtrünkpilved. Need on III klassi ehk alumised pilved, mille alus asub reeglina madalamal kui 2 km aluspinnast. Kihtrünkpilved on tavalised suured, korratud ja tihti omavahel ühendatud/kokku sulandunud pilvetükid. Sageli varjutavad päikese ja võivad taeva üleni katta. Mõnikord on need üpris tumedad ja isegi ähvardava iseloomuga. Päris halba ilma need siiski kaasa ei too, sademeid võivad anda vaid kerge vihma, uduvihma või lumena. Tihti tekivad kihtrünkpilved rünkpilvedest.
4)c – rünksajupilved. Need on IV klassi ehk suure vertikaalse ulatusega pilved. Samuti kuuluvad need konvektsioonipilvede hulka. Rünksajupilved on kihtsajupilvede kõrval põhilised sademeteandjad ning nende paksus võib ulatuda 10 km-ni. Rünksajupilvede välimus on suuresti varieeruv. Kui nende tipud on hästi nähtavad, siis on näha seal kobrutamist, rünklikku ehitust ja vahel alasitaolist laienenud ülaosa. Kui rünksajupilved moodustavad suuremaid kogumeid, siis nende tippe näha pole, sest need on maskeeritud kiudkiht- ja kõrgkihtpilvedega, mis katavad konvektiivseid tormisüsteeme kilbina ja neid ümbritsedes. Fotol on aga rünksajupilvede kobrutav välimus, samuti alasitaoline osa maja juures hästi näha.
5)a – kihtpilved. Need on madalad pilved, kuuludes III klassi. Välimuselt on ühtlase, vahel pea eristamatu difuusse kihina. Üsna sageli võib näha kihtpilve üht esinemisvormi – udu, mis ongi fotol esindatud. Ühtlase kihina võivad olla ka kiudkihtpilved, kõrgkihtpilved ja kihtsajupilved, kuid fotol on näha selgelt, et tegu on uduga, seega peab tegu olema kihtpilvedega. Samuti on kasulik teada, et laussadu ja hoogsadu ei ole tavaliselt koos uduga, seega võib välistada nii kihtsajupilved kui rünksajupilved. Kõrgkihtpilvi ei saa välistada, sest need võivad olla udu (kihtpilvede) kohal.