7. Kihtrünkpilved  Stratocumulus
 

 

III klass: alumised pilved
Asuvad madalamal kui 2 km kõrgusel aluspinnast. Koosnevad enamasti veepiisakestest. Välimuselt ühtlane ja madal pilvemass või rebenenud pilvetükid. Kaasa võivad tuua uduvihma, lumeteri, jääkristalle ja selliseid ladestusi nagu härmatis või jäide. Mõnikord ei loeta udu pilvede hulka kuuluvaks. Halonähtused ei ole tüüpilised.

7. Kihtrünkpilvede (Stratocumulus) tähtsaimad tunnused: mitmesuguse kuju ja suurusega (võrdlemisi) madalad pilvetükid, mis on tavaliselt osaliselt üksteisega sulandunud, sageli rebenenud servadega.
Kihtrünkpilvedega kaasnevad nähtused: väga külma ilmaga (õhutemperatuur –10 ˚C ja madalam) võib pudeneda kerget lund, mere ääres on võimalik ka tugevam lumesadu; pilveservades on võimalik näha kuuketta ümber tara ja lumesaju korral võib näha valgussambaid.
Kihtrünkpilvede seos ilmamuutustega: stabiilse ilma pilved ei ole tavaliselt usaldusväärseks ilmamuutuste indikaatoriks.

 


Tüüpilised kihtrünkpilved moodustavad ebaühtlase pilvekihi, milles on avad või mille alumine osa on vähemalt ebaühtlane ja heledamate-tumedamate kohtadega. Täiesti ühtlase või selle taustal nõrgalt lainelise välimuse korral oleks tegu kihtpilvedega. Laagri, 19.11.2011

Kihtrünkpilved on põhimõtteliselt kõrgrünkpilvede madalamal asuv analoog. Sarnaselt viimastega on nendegi välimus äärmiselt varieeruv – need võivad olla nii tornjad kui ka väga laialivalgunud, sulandunud ja ebamäärane pilvemass.
Kihtrünkpilved on kiudpilvede kõrval üks tavalisemaid liike. Selle moodustavad välimuselt mitmesuguse suurusega ja sageli rohkem või vähem rünklikud, kuid tavaliselt lamedate tippudega pilvetükid ja kogumid (v.a tornjas vorm – castellanus), eristudes niiviisi rünkpilvedest. Vahel on üksikute, kuid madalate ja räbaldunud välimusega pilvetükkidena
, sarnanedes sellega kihtpilvede tükkidele või suitsjatele rünkpilvedele (Cumulus fractus). Teinekord moodustavad üpris ebaühtlase kihi, mis on avadega või tumedamate ja heledamate kohtadega või lihtsalt isesuguse värvinguga, näide. Kihtrünkpilved võivad moodustada ka lainelisi vorme või tugeva tuule puhul nn pilvetänavaid.
 

Mõnikord võib vapustavaid kihtrünkpilvestikke näha satelliidipiltidelt: need harvaesinevalt võimsad kihtrünkpilved arenesid 7.9.2014 päeva jooksul antitsükloni lõunaservas ja triivisid tasapisi Eesti poole, st loodesse.
Välja võiks pakkuda järgmise põhjuse. Õhumass oli stabiilne, aga piirkihis oli niipalju niiskust, nii et päevase soojenemise tõttu siiski tekkis labiilne õhukiht, kus arenesid rünkpilved. Niipea, kui aluspinna soojenemine vähenes, siis stabiliseerus ka piirkiht kiiresti ja laskumis-inversiooni tõttu siis transformeerusid tekkinud rünkpilved kihtrünkpilvedeks (
Stratocumulus cumuliformis, ka Sc diurnalis).
Kuna niiskust transporditi pilvede kõrguseni ilmselt üsna palju, siis ei hajunud pilved väga kiiresti, vaid püsisid kihtrünkpilvedena õhtul ja ööselgi. Allikas: Sat24.com


Päevased kihtrünkpilved (Stratocumulus diurnalis) tekivad sageli konvektsioonivoolude tõttu, sest soojema õhu kiht (inversioon) või mõni teine tõkkekiht takistab konvektsioonipilvede edasist arengut ja põhjustab nende laialivalgumist, kuid samuti kujunevad tihti (õhtul) hajuvatest konvektsioonipilvedest. Viimasel juhul on tegemist taandpilvedega, näiteks Stratocumulus vesperalis ehk õhtused taandkihtrünkpilved (viimasel ajal nimetatakse neid Stratocumulus cumulogenitus).
Kihtrünkpilved koosnevad enamasti veepiisakestest, ainult väga külma ilmaga võivad vähemalt osaliselt jäätuda. Sademed ei ole tüüpilised, kuid neist võib siiski vahel sadada nõrka vihma või lund. Optilistest nähtustest võib märgata poolläbipaistvates pilveservades tara või irisatsiooni; külma ilmaga, kui kihtrünkpilvedest langeb jääkristalle, võib ka
valgussammas tekkida.
Väga mitmekesise välimuse tõttu on palju erimeid, mistõttu kihtrünkpilvede klassifikatsioon on üpris keerukas, vt näiteks http://en.wikipedia.org/wiki/Stratocumulus_cloud. Kihtrünkpilved on üks olulisemaid piirkihi pilvi ja neil on oluline roll kliimasüsteemis, vt http://meteora.ucsd.edu/~jnorris/presentations/Norris_CMMAP.pdf.
 

 
Vasakul: päevased kihtrünkpilved (Stratocumulus diurnalis) tekivad rünkpilvedest, kui need hakkavad tõkkekihi ja nõrgeneva konvektsiooni tõttu laiali valguma. Selliste kihtrünkpilvede tekkimise kõige olulisemaks tunnuseks on pilvetükkide lamenemine ja sulandumine. Laagri, 15.4.2012
Paremal: võrdlemisi lopsakas kihtrünkpilvestik ilmus üle Eesti liikunud madalrõhulohu tagalas, kus õhk oli veel niiske, kuid hästi segatud, st inversiooni polnud. 4.5.2014 Lääne-Virumaal

 

Õhtusel ajal konvektsioonivoolud sageli nõrgenevad (teisiti võibolla näiteks frondi korral), mistõttu päeval tekkinud konvektsioonipilved valguvad laiali, lamenevad ja liituvad omavahel, moodustades ebamääraseid pilvelaamu. Loojuv päike värvib neid tihti kollaseks, oranžiks või punaseks, tekkida võivad videvikukiired.
Sellel fotol on näha veel rünkpilved, kus õhk tõuseb suhteliselt intensiivselt, kuid aja jooksul transformeeruvad needki kihtrünkpilvedeks. Laagri, 16.5.2011

Eraldi väärivad kirjeldamist tornjas-sakmelised kihtrünkpilved (Stratocumulus castellanus). Need on tornjas-sakmeliste kõrgrünkpilvede analoog, kuid asuvad madalamal (pilvede alumine pind mitte kõrgemal kui 2-2,5 km). Tumedalt aluselt, mis on kas täiesti sirge või lainjas, kerkivad sakkide ja tornidena rüngad erinevalt rünkpilvedest, mis arenevad vähemalt esialgu eraldiseisvate pilvedena. Enamasti on need väga muutlikud ja võivad kasvada kuni võimsate rünkpilvedeni (Cumulus congestus statocumulogenitus), kuid äärmuslikel juhtudel võivad neist areneda isegi rünksajupilved (Cumulonimbus stratocumulogenitus).
Enamasti tekivad sooja ja lämbe ilmaga, viidates labiilsusele ja seega äikesevõimalusele, kuid võivad tähendada ka lihtsalt sajuse ilma saabumist nagu juhtus ülemisel fotol kujutatud juhul.
Sageli on koos rünksajupilvede, kiudkiht- või kõrgkihtpilvedega, kuid ka rünkpilvedest tekkinud kihtrünkpilvede või kõrgrünkpilvedega.

 


Tornjas-sakmelised kihtrünkpilved enne äikest 8.6.2014 õhtul Türi lähedal. Taamal on näha üsna suure vertikaalse ulatuse omandanud kihtrünkpilvede ahelikku: sellisest võivad tekkida rünksajupilved.