Linke ja täiendavat lugemist pilvedest

 

Kommentaar Vikipeedia kohta.
Eestikeelset Vikipeediat ei saa paraku lugeda usaldusväärseks loodusteaduste, eriti meteoroloogia vallas. Seetõttu Vikipeediat ei saa soovitada. Toon näite. Artiklis kevad on väidetud, et  ["Meteoroloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle -10°C. Fenoloogiline kevad algab keskmise päeva õhutemperatuuri üleminekul üle 0°C", mis on ilmselgelt vale, sest õige oleks vastavalt 0°C ja +5°C] → NB! See viga on nüüd parandatud! Fenoloogiline kevad märgib aktiivse taimekasvu algust. Kui Google'sse sisse lüüa märksõna "fenoloogiline kevad", siis enamikes kohtadest leiab samad laused, mis Vikipeedias, sest viimane on ilmselt olnud allikaks. Üks väheseid kohtasid, kus aastaaegade kohta on õigesti kirjutatud, on see. Selline viga on Vikipeedias aastaid olnud ja vaatamata märkustele seda ära parandatud ei ole (on nüüd parandatud!). Väga paljud artiklid on kirjutatud halvas eesti keeles, näitena sobib rünkpilvede artikkel.
Võiks ju siis mõelda, et kirjutaks siis ise midagi entsüklopeediasse, kuid märksõnade kirjutamisel sellisesse kohta on omad kindlad reeglid. Minu kirjutusviis on teistsugune ega sobi selleks, pealegi toetun ma enamasti enda tähelepanekutele ja originaalsele uurimistegevusele. Samuti, kui olen vaadanud Vikipeedia arutelulehekülgi, siis on seal vahel vaidlustatud või eemaldatud just sellised mõtted või mõtete esituskuju, mida mina just eelistaksin ja artiklisse ka sisse kirjutaksin. Näiteks artiklis Atmosfäär aruteluleheküljel on kaldkirjas toodud kustutatud laused, mis on minu meelest just olulised ja vajalikud artiklis; praegusel kujul on kirjutatud näiteks "Vahemikku atmosfääris 10–12 km vahel loetakse kokkuleppeliseks piiriks kosmose ning atmosfääri vahel kuna seal on juba võimalik vaadelda muutusi, mis esinevad, kui kosmosetehnika atmosfääri siseneb", mis on ilmselgelt väär, sest siit võib välja lugeda seda, et troposfääriga lõppebki Maa atmosfäär. Samuti ei meeldi sugugi see vaidlustamine: [Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel.] → "
Kui ülemine piir ei ole täpselt määratletav, mida siin siis arvata on?" (märkuse kirjutanud Vikipeedia üks peamisi toetajaid ja redigeerijaid).
Selliseid kohti on seal mitu. Seetõttu tegin eraldi leheküljed, kuhu saan kirjutada nii, nagu ma tahan, kusjuures kõigile on selge, et tegu on mitteametliku allikaga. 2012. a sügisel siiski parandasin või täiendasin pilvede artikleid. Praktiliselt täiuslikud on olulisemate märksõnade artiklid AMS Glossarys. See sõnastik sai muide uue kuue!

Pilvede kohta Internetis:

1) Pilvede kohta võib soovitada inglisekeelset Vikipeediat;
2) väga hea ja kokkuvõtlik allikas on AMS Glossary;
3) pilvede atlas (väga hea ja sisutihe);
4) Pilvevaatlejate Ühing;
5) nefoloogia (pilveteaduse) kodulehekülg;
6) EMHI pilvede kool;
7) Milvi Jürissaar pilvedest (Looduse leheküljed, vt II plokk);
8) Piia Posti slaidiesitlus pilvedest;
9) Piia Posti konspekt;
10) Piia Posti konspekt pilvetekke füüsikalistest alustest;
11) Hanno Ohvrili konspekt (seal pole küll otseselt pilvedest, aga nende puhul väga olulisest atmosfääri tasakaalust. Tal on uuemates konspektides ka pilvedest eraldi osa, kuid see pole kahjuks netist kättesaadav)

Ilm.ee kodulehel olen samuti kirjutanud pilvedest nii üldiselt kui liigiti: http://ilm.ee/index.php?46317, seal on päris rikkalikku lugemist.

Pilvi põhjalikumalt käsitlevatest raamatutest tuleks nimetada 2007. aastal ilmunud «Pilvevaatleja käsiraamat», mille autoriks on pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney. Seal raamatus räägitakse pilvedest mitme valdkonna kaudu, näiteks on kultuuriseostele väga palju tähelepanu pööratud. Käesoleval koduleheküljel on pea kogu tähelepanu pööratud pilvedele endile, nende seostele praeguse ja tulevase ilmaga ning samuti pilvede nimetamisele. Lisaks «Pilvevaatleja käsiraamatule» on eesti keeles veel mõningaid pilvi käsitlevaid trükiseid ilmunud. Mainida tuleks näiteks H. Aruksaare „Väike pilvede atlas“ (Tartu, 1962) ja M. Jürissaare 2006. a. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga ilmunud „Pilveaabitsat“. Viimastes on kahjuks piltide valik kesine. M. Jürisaare tekste pilvedest on veel kogumikus „Universum valguses ja vihmas“ (Tartu, 2005. Koostajad Uno Veismann ja Rein Veskimäe), eluta looduse lehekülgedel ja 2007. a. välja antud "Lennundusmeteoroloogias".
Välismaisest kirjandusest tuleks tingimata lugeda Alan Wattsi meteoroloogiaalaseid raamatuid (The Weather Handbook, Instant Weather Forecasting), samuti John A. Day raamatut „The Book of Clouds“ ja Richard Hamblini raamatut „The Cloud Book“. Viimast ma ei pea väga kõrge kvaliteediliseks, ent põhilised teadmised pilvedest sealt siiski saab. Kõikides nimetatud raamatutes on ohtralt pilte.