Kahe Eesti päevad
 

 

Üldine
Mõnikord tuleb Eestis ette nn kahe Eesti päevi. Küllap neid on mujal maadeski, ent kuna elukoht on Eesti, siis on jutt ka Eesti-keskne. Kahe Eesti päeva "kontseptsioon" tekkis 8.05.2010, kui ilm oli Eesti piires iseäranis kontrastne. Sääraseid suuri erinevusi tol päeval prognoositi juba vähemalt paar päeva ette. Sünoptikud rääkisid ka "kassi ja hiire mängust ilmarindel".
Sellised eripalgelised ilmaolud võivad nii väikese vahemaa kohta ette tulla õhumasside piirialadel (frontidel). Kogemusest lähtudes on tüüpilisem see olukord sooja frondi puhul kevadel või suvel. Sel ajal on soe front tavaliselt seotud mõne edela ja lõuna pool asuva tsükloni või madalrõhulohuga, mille ida-kirdeservas on pealetungil märgatavalt soojem õhumass hetkel valitsevast. Tsüklon või madalrõhulohk asub siis tavaliselt Baltimaade või Läänemere lõunaosa, Poola või Kesk-Euroopa kohal. Kuna sellistel juhtudel on soe front tavaliselt väga aktiivne või hästi välja kujunenud, siis frondi üleminek toob kaasa ka suhteliselt rohkesti sademeid ja ilm võib-olla tuuline. Pealetungiv õhumass on tihti troopiline või sellelähedaste omadustega. Kahe Eesti päev ei kesta siiski tavaliselt üle ööpäeva, sest sünoptiline olukord on hästi muutlik. Ülekaalu saavutab järgmiseks päevaks kas soe või külm õhumass.
Teine variant kahe Eesti päevade kujunemiseks on seotud lumega. Lumi ja 0˚C on oluline seetõttu, et jää ja lumi on üks kõige enam maastiku seisundit ja ilmet mõjutavaid tegureid. Seetõttu määrab suuresti looduse ilme ära temperatuuri läbiminek 0˚C-st, eriti kui sellega kaasneb sademeid. Jällegi on kontrastid enamasti suuremad ja sagedasemad kevadel, mil võib ette tulla nii talviseid kui suviseid õhumasse, samuti kui tuult pole, võib päike selge ilmaga märgatavalt temperatuuri tõsta ja lume sulamisele kaasa aidata, sest aprilli keskpaigal on päikese kõrgus keskpäeval horisondist üle 40˚, mis tähendab juba märkimisväärset insolatsiooni. Seega suurimaid kontraste võib loota aprillis, aga ka mais. Soodsaimad tingimused suureks kontrastiks oleksid ilmselt seotud lõunasse või põhja liikuva frondi/tsükloni/lohuga ja eriti siis, kui nende liikumine takerdub. Sel juhul võib juhtuda, et pooles Eestis sajab pikka aega lund ja lörtsi, teises pooles aga vihma, on sademeteta või koguni päikesepaisteline. Kevadistest juhtumitest tuleb allpool juttu, sügise kohta leiab siit: http://www.ilm.ee/index.php?46533.
Kas siin ei ole vastuolu, et kahe Eesti päevadel on sünoptiline olukord hästi muutlik, teisalt on juttu, et ilmasüsteem takerdub? Tegelikult pole, sest juttu on kahest erinevast tüübist: esimesel juhul on tegu kontrastsete õhumassidega, mille piiriala pole sugugi püsiv, teisel juhul võib, kuid ei pruugi olla tegu kontrastsete õhumassidega, mille piiriala võib püsida mitu päeva väheliikuv. Seega on teisel juhul märksõnadeks lumi või selle puudumine.

8.05.2010


Ilmakaart 7.05.2010 kohta. Allikas: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html

Sellelt ilmakaardilt on näha klassikaline olukord, mille puhul saabub Eestisse troopiline või transformeeruv troopiline õhumass: Kesk-Euroopa kohal on ulatuslik, kuid väheliikuv tsüklon. Selle üsna kauges ida- ja kirdeservas on õhuvool pöördumas kagusse ning see toob Lõuna-Venemaalt märgatavalt soojema õhumassi kohale. Eesti kohal on näha samajoonte jõnksusid see on soe front. Ilmakaardi järgi on siiski raske öelda, kas toimuv muutus on pikaajalisem või mitte. Antud juhul jäi õhumasside piir 8. mail Eesti kohale, kuid sünoptiline olukord oli väga muutlik ja juba 9. maiks taastus endine olukord, st kogu Eesti jäi külma ja niiske õhumassi mõjutada.
8. mail tegin 2010. aasta esimese äikesejahi Tarmo Tanilsooga. Kuna mul jäi kogemata fotokas eelmisel päeval Tallinnasse, siis peab piirduma tema fotodega.


8. mai lõuna Lagujas. Sooja on juba üle 23˚C ja arenema hakkavad rünkpilved, samuti on näha läätsekujulisi pilvi.

Läänemerele jõudis 7. mail tsüklon, mille idaservas jõudis väga soe ja niiske õhk Eestini. 7. mail liikus üle Eesti lausvihm ja juba samal õhtul oli Lõuna-Eestis soe õhumass kohal, kuid pilves ilma ja õhtu tõttu ei andnud see endast kuigi palju tunda. Küll aga võis märgata suurt tuulenihet – alumised pilved liikusid läände või edelasse, kuid ülemised põhja. Maapinna lähedal puhus ida-kirde tuul. Põhja-Eestis jäi pilves ja külm ilm püsima järgmise päevani, sest soe front ei jõudnud Eestist oluliselt kaugemale. Kuigi soe õhumass oli ka sinna jõudnud, ei ulatunud see aluspinnani, sest tavaliselt on vajalik frondi teatud eemaldumine, et taevas selgineks ja maapinna lähedal vastav muutus toimuks. 8. mai öösel oli äikest Liivi lahel ja kohati saartel.


EMHI ilmavaatluskaart 8. mail

8. mai oli kahe Eesti päev: Põhja-Eestis ja saartel jätkus pilves ja jahe ilm (maksimum 5-9 kraadi), kuid Lõuna-Eestis oli kohati ilm selge ning temperatuur hakkas väga kiiresti tõusma ja juba kl 10-11ks jõudis mõnel pool 20˚C-ni (päevamaksimum oli 26˚C). Taevasse tekkisid Altocumulus castellanused  ning Lätist liikus Eestisse üks pilvemass, mis pakkus mõõdukat või tugevat vihma, kuid mitte äikest ja lisas õhku niiskust.
Tsüklon oli selleks ajaks jõudnud saarte kohale ja liikus põhja-kirde suunas. Eesti jäi just selle sooja sektorisse, kuid edelast oli saabumas külm front. Sellised tingimused olid soodsad äikese arenguks, sest lisaks frondile oli piisavalt soojust ja niiskust.
Rünkpilvede areng algas keskpäeval. Need olid segunenud kõrgrünkpilvedega. Kagu-Eestis võis märgata rünkade kiiret arengut, kuid siis see aeglustus või isegi peatus, sest õhk muutus kuivemaks. Pilvede kiire areng algas Lätis ja Viljandimaal. Seal tekkis ilmselt ka päeva esimene äikesega rünksajupilv.


Tõusvate õhuvoolude surve on rünkpilvele mütsi (tipploori) tekitanud.

Märgata võis seda, et pilved tekkisid reana. Lätis tekkis mitu äikesekollet, mis tasapisi ühinesid ja liikusid Eestisse. Esimene tõsisem äike jõudis pärastlõunaks Abja-Paljuoja kanti ja liikus edasi Viljandi suunas. Samal ajal oli äikesega rünksajupilvi tekkinud ka mujal, neist suuremad Tartumaal. Need suured kolded andsid üksteisele niiskust, mistõttu lõpuks need ühinesid ja liikusid Jõgevamaale ja lõpuks Kirde-Eestisse ja sealt edasi Soome lahele. Õhtupoolikul tekkis laialdasi äikesekoldeid ka Lääne-Venemaal, mis liikusid samuti põhja. Tugeva vihma tõttu tekkisid kohati äkküleujutused, mõnel pool sadas rahet või lõi välk sisse.


Võimsad rünksajupilved Läti kohal.


Rünksaju- ja ühtlasi äikesepilve serv Holstre kohal. Tarmo Tanilsoo fotod.

Õhtuks ilm rahunes, kuigi Lätis arenes veel mõni väga tugeva äikesega rünksajupilve kogum. Need liikusid kiiresti põhja ja jõudsid Lõuna-Eestisse juba pimeda ajal. Torm ja välgutegevus oli selleks ajaks haripunktis, kuid hääbus edaspidi ning näiteks Tartumaale tõid pilved kaasa vaid vihma.
Tollasel Tartu Ülikooli doktorandil S.-E. Ennol õnnestus selle äikese kohta infot hankida: "Rääkisin 12. mail ühe kaastudengiga, kes oli Mõnistes tollel õhtul, see on siis Eesti täielik lõunatipp, mida see torm esimesena tabas. Seal oli ikka niisugune möll olnud, et terve eelmise suve jooksul mitte midagi võrreldavat ei esinenud. Ja üldse nagu kõige võimsam äike maikuus, mida see inimene mäletas. Pidev välkude valgus, paduvihm ja selline tuul, et oli tunne, et viib katuse pealt. Ja murdis ka puuoksi." Ka EMHI radaril oli äikesepilve piirile jõudes selle radarikaja punane ehk sellele vastav saju intensiivsus umbes 200 mm/h, mis on vägagi muljetavaldav (tavaliselt on äikese ajal saju intensiivsus 10-80 mm/h)!
Tartus püsis soe kuni ööni, veel pärast päikeseloojangut oli sooja 15˚C. Järgmiseks päevaks oli ilm muutunud kõledaks ja oli pilves, sadas veidi uduvihma.
Sellist ilma arengut võis juba vähemalt nädal aega ette aimata, sest palju abi äikese tekkimisvõimaluse osas pakuvad CAPE ja LI kaardid, loe:
http://www.ilm.ee/index.php?45933

24.07.2010
Järgmine kahe Eesti päev oli 24. juulil. Seda kontrasti ei õnnestunud nii hästi tajuda, sest tulin Tartusse juba 23. juulil seoses äikesejahiga ja 24. juulil Tartus toimuva äikesevaatlejate ja ilmahuviliste kokkutulekuga, kuid 7. mail sõitsin autoga Tallinnast Tartusse, kusjuures õhumassimuutus oli märgatav. 8. mail oli eelmisest päevast ettekujutus olemas, milline on ilm saartel ja põhjapoolses Eestis. 23. juulil Tallinnast sõitma hakates oli tavaline suveilm, sooja 22-23 kraadi, puhus nõrk tuul ja paistis päike, kuid tasapisi läks pilve. Lisandus kiudpilvi ja kõrgrünkpilvi.
Väike ülevaade sünoptilisest olukorrast.
Wetterzentrale ilmakaart saab vaadata siit. Juba 23. juuliks moodustus Poola kohal tsüklon, mille kirdeserva jäi Eesti. Õhurõhulangus, lisanduv niiskus ja õhumasside piiriala soodustas intensiivsete äikeste teket. Need tekkisid siiski vaid Pärnu-Narva joonest kagu pool. Seetõttu võtsingi 23. juulil ette sõidu Tartusse ja edasi Lõuna-Eestisse. Front püsis 23. juulil põiki üle Eesti.
24. juuliks oli tsüklon veelgi süvenenud ja aktiivne soe front liikus põhja-loode suunas. Frondi all oli ilm sajune ja tuuline, kusjuures tekkis tõeline sügise tunne. Sooja oli vaid 17-19 kraadi. Samal ajal Lõuna-Eesti jäi juba kuuma õhumassi ja seal oli ilm täiesti selge või väheste pilvedega ning temperatuur tõusis üle 30˚C. Illustratsiooniks sobib EMHI ilmakaart, kus on vähemalt temperatuuri osas näha suurt kontrasti:


Ilm 23. juulil. Nagu öeldud, siis oli Tallinnas tavaline suveilm, kui lõunaks läks ilm tasapisi pilvisemaks. Algas sõit kagu poole, Tartusse. Kuni Jõgevamaani midagi erilist ei olnud, taevas oli kiudpilvi, kõrgrünkpilvi, kihtrünkpilvi. Jõgevamaal taandusid alumised ja keskmised pilved, kuid asemele tulid kiudkiht- ja kõrgkihtpilved ning taevas oli kaugemal lõunas ja edelas sinakas. Ilm tundus lämbe. Tartumaani jõudes võis juba aru saada, et tegemist oli rünksajupilvede alasiga. Müristamist kuulda polnud.


Rünksajupilvede alasi Tartumaa põhjaosast nähtuna.

Tartusse jõudes sadas nõrgalt vihma, ilm oli tuulevaikne ja soe ning kuulda oli müristamist. Tasapisi läksid pilved paksemaks ja äike jõudis lähemale. Pilvemass näis väga ühtlane, seda nimetavad Soome tormijahtijad "mössö". See ühtlane pilvemass põhjustas võrdlemisi vähest vihma (vähemalt Tartus), kuid paar tundi kestva äikese. Mõned välgud olid hästi jälgitavad. Mingit tuult polnud, äike kulges tuulevaikuses. Õhtupoolikul eemaldus rünksajupilvede mass ja ilm läks veidi valgemaks.
Järgnevalt võeti ette tee Lagujasse ja sealt Otepääle. Taevas selgeks ei läinud, kuid päike hakkas Otepää lähedale jõudes küll juba tasapisi pilvedest läbi kumama. Samal ajal oli näha edela ja lääne suunas uusi kasvavaid rünkasid. Järgnev foto on tehtud Otepääst idas ning vaade on edelasse ja läände.


Lõuna suunast oli kuulda müristamisi, kuid tegemist oli hääbuva äikesega. Mõne aja pärast müristamised lakkasid. Edelas oli näha kiiresti kasvavaid rünkasid kuni mõned nendest muutusid rünksajupilvedeks ja oli ka müristamist kuulda, kuid ainult mõned üksikud korrad.

Edaspidine tee kulges läände, et see äike kätte saada. Õnnestus üsna lähedale saada, kuid siiski mitte päris rünksajupilvede alla. Müristamisi oli väga palju, hiljem oli ka välkusid näha.


Rünksajupilved korraliku äikesega Otepääst lääne ja loode suunas.

Järgmisel päeval oli palav õhumass Kagu-Eestis juba kindlalt kohal. Temperatuur tõusis seal üle 30˚C. Paljudes kohtades oli 24. juuli siiski märka jahedam, põhjarannikul ja saartel näiteks valdavalt 17-20 kraadi ning tuuline. Ilm meenutas isegi sügist. Selline ilm on tüüpiline sooja frondi all. Kui 8. mail taganes soe õhumass Eestist juba järgmiseks päevaks, siis seekord mitte, sest Poola kohal tekkis tsüklon, mille kirdeserv mõjutas Eestit. Kirdeservas oli õhuvool kagust ja idast, mis piisavalt tugevana kandis sooja õhumassi üle Eesti.
Rünksajupilved arenesid 24. juulil Lääne-Eesti ja saarte kohal, kus tekkis suuri rünksajupilvede kogumeid. Kagu-Eestis oli õhk väga niiske, kastepunkt ulatus lausa 23˚C-ni. Ilmselt tugev sooja õhu advektsioon ei lasknud seal rünksajupilvedel areneda.
Tugeva ida- ja kirdetuule tõttu tekkis põhjarannikul süvaveekerge, mistõttu näiteks Kakumäel oli 25. juuli hommikul kell 10 veetemperatuur ainult 6˚C; kell 15 Kakumäel 7˚C, Pirital 10˚C, Stroomi rannas 7˚C ja Võsul 9˚C.
25. juulil võimaldanuks õhumass temperatuuritõusu 35˚C-ni, kuid nii kõrgele see ei tõusnud (lähedale tõusis mõnes üksikus kohas, näiteks Jõhvis registreeriti  33,5˚C), vaid selle asemel jäi maksimum valdavalt 30˚C lähedale, sest ilm oli pilvine ja õhk väga niisje. Järgmistel päevadel püsis kuum õhumass.


Tartus 24.07.2010. Ilm oli päikeseline, aeg-ajalt tekkisid kõrgrünkpilved. Autori fotod

Veel kahe Eesti päevi. Sarnane olukord oli 2010. aastal veel 11. juunil. Siis liikus üle Eesti aktiivne (ana-tüüpi) soe front. See tõi rohkelt vihma, eriti Kesk- ja Põhja-Eestisse. Vihmasadu oli ajuti tugev või koguni väga tugev. Intensiivse lausvihma sabas liikus üle Eesti maskeeritud rünksajupilvi, kus tekkis üksikuid välke. Hommikul oli kõikjal pilves ja üsna jahe (sooja valdavalt 13˚...18˚C), kuid õhtul sooja frondi kaugenes hakkas ilm soojenema. Õhtuks tõusis lõunapiiri lähedal temperatuur 25˚C-ni ja mõnel pool oli ilm üsna päikeseline. Samal ajal oli saartel ja põhjarannikul jahe ja pilves ilm, sooja vaid 11˚...16˚C. Õhtul arenes Kagu-Eesti kohal rünksajupilvi ja oli äikest. Järgmiseks päevaks taandus soe õhumass.

Tähelepanuväärne kahe Eesti päev oli veel 7.04.2012.
5. aprillil oli ilm täiesti päikeseline ja päeval tõusis temperatuur selgelt üle 0°C. Ka õhtul ei langenud sellest madalamale, sest õhumass oli päikese antavast energiast juba niipalju soojenenud. Samal ajal paiknes Grööni merelt lähtunud väga külm õhumass Skandinaavias. See hakkas 5. aprillil Barentsi merel paikneva tsükloni ja Gröönimaa idaosa kohal oleva antitsükloni koosmõjul jõuliselt lõuna-kagu suunas liikuma. Kujunes külm front ja sellel madalrõhuvöönd. See tõi 6. aprillil põhjarannikule rohkelt sademeid (kuni 20 mm ööpäevas). Kuna selle liikumine oli äärmiselt aeglane ja viimaks vöönd takerdus, siis ei jõudnudki sajuala ega tihedad pilved Kagu-Eestini ja seal oli ilm kevadine (sooja üle 5 kraadi). Põhjarannikule jõudis külma õhumassi serv ja lörts läks pärastlõunal üle lumesajuks, tuul hakkas edela asemel põhjast, hiljem kirdest puhuma ja temperatuur langes alla 0°C. Moodustus lumikate.


EMHI ilmavaatluskaart 7.04.2012

Kuna madalrõhuvööndi edasiliikumine oli endiselt takerdunud, siis sadu jätkus ja 7. aprilli hommikuks oli lund Tallinna ümbruses juba üle 10 cm, samal ajal, kui kagunurgas oli ilm endiselt sademeteta ja lumest polnud jälgegi. Mõnel pool tuiskas.
7. aprillil liikus lõuna poolt madalrõhuvööndini uus tsüklon, mis sellega liitus ja seetõttu jätkus sadu kuni 8. aprilli hommikuni. Tallinnas püsis temperatuur -2°C piires, kuid kagunurgas tõusis üle +8°C: tõeline kahe Eesti päev. 8. aprilli õhtuks ilm selgines ja temperatuur langes järgmiseks hommikuks -15°C-ni. Miinimum mõõdeti 9. aprilli hommikul Väike-Maarjas: -15,2°C. Üldse sadas kõige rohkem lund Harjumaa idaosas, kuni 30 cm kahe päevaga, mujal vähem. 7. aprilli õhtuks ja 8. aprilliks jõudis lumi ka Kagu-Eestisse, kuid maa valgeks seal ei saanud, sest sajukogus oli nii väike. Sadanud lumi sulas enamasti 12. aprilliks ja lõplikult kadus kõikjalt lumi 14. aprilliks.



Satelliidipilt 7. aprillil. Pilvevöönd pole oluliselt liikunud ja lõunast liitus sellega uus tsüklon. Allikas: Sat24.com

 
EMHI lumekaart 6.4.2012                                                                              EMHI lumekaart 8.4.2012


Tugev lumesadu ja tuisk 7. aprilli õhtul Laagris.
 

Ja üks kahe Eesti päev tuli ette veel 17.05.2012.

Sünoptiline olukord 16.-18. mail
16. mail liikus Musta mere äärest põhja poole madalrõhuvöönd, 17. maiks jõudis see põhja-lõunasuunaline vöönd otse Eesti kohale. Samal ajal paiknes Skandinaavia lõunaosa kohal väheaktiivne tsüklon ja Venemaa kohal antitsüklon (vt ilmakaarti). Selle antitsükloni lääneservas jõudis kuumalaine teravik otse Peipsi taha, kus temperatuur tõusis 30°C lähedale ja veel järgnenud südaööl oli näiteks Peterburis 23°C sooja. Kuumalaine puudutas Eestis ainult kirdenurka, kus Narva-Jõesuus mõõdeti maksimumiks 26,4°C. 18. maiks ühines madalrõhuvöönd Lõuna-Rootsi kohal paiknenud tsükloniga ning liikus põhja poole. Kuum ja lämbe õhk taandus Loode-Venemaa kohale.
Kuna õhumass oli väga niiske (kastepunkt ulatus kuni 16°C-ni), siis pakkus õhumasside piiriala rohkelt sademeid. Enamasti sadas 14-20 mm, kuid kõige rohkem Väike-Maarjas ja selle ümbruses, sh minu asukohas, kus ma tol päeval olin (Arukülas Roela lähedal Lääne-Virumaal), kus sadas üle 50 mm ning kohapeal oldud aeg kinnitas EMHI vastavaid andmeid (vt sademetekaarti).
Temperatuurivahe ulatus 17. mail Eesti piires tipphetkel 20°C lähedale (8°C-st saarte läänerannikul ja loodenurgas kuni 26°C-ni kirdenurgas) ja ilm oli samaväärselt erinev: lääne- ja looderanniku varakevadisest niiskusest ja rõskusest kuni päikeselise ja lämbe suvise soojuseni Kirde-Eestis (vt EMHI vaatlusandmete kaarti).


Ilmakaart 17. mai kohta: Eesti kohal on niiskust kandev madalrõhuvöönd. Allikas: Berliini Vabaülikool

 
Vasakul: EMHI vaatlusandmed 17. mail kl 13. Paremal: sademetekaart. Allikas: EMHI

Ilm ja pilvede areng 17. mail Arukülas
16. mai hommik oli pilves, sest üle liikus soe front. Hommiku jooksul ilm selgines ja oli teatud hetkel peaaegu täiesti selge. Päeva jooksul pilvisus tihenes ja õhtu oli pilvealune (kiudpilved, kõrgrünkpilved, eemal ka rünksajupilved) ja vaikne. Sooja võis olla 18...20°C. Päikeseloojangu paiku tugevnes kagutuul, püsides nõrk või mõõdukas terve öö. Sooja oli südaööni umbes 17°C, päikesetõusu ajaks langes 15°C-ni. Taevas oli mõnel hetkel üsna selge, teisel hetkel liikusid üle kõrgrünk- või kihtrünkpilved. Ilm oli sajuta, v.a südaöö paiku, kui tuli nõrk vihmahoog.
Päikesetõus oli ilusa oranži taeva ja pilvedega, horisondi lähedal oli näha sakmelisi pilvi (vt fotot). Kogu hommik oli üpris päikeseline ja sombuga, mis muutis taeva kollakaks ja valkjaks. Päike paistis suurema osa ajast, ainult lühikestel episoodidel liikusid päikeseketta eest läbi kõrgrünkpilved (foto). Keskpäevaks tekkisid madalad ja kiiresti liikuvad rünkpilved, kuid need ei arenenud kõrgusesse. Kõige rohkem oli neid läänetaevas. Tuul oli lõunast ja mõõduka tugevusega. Sooja oli keskpäevaks 20°C ümber. Ilm tundus lämbe ja ebameeldivalt soe.

 
Vasakul: sooja frondi pilved 16. mai hommikul, paremal: oranž päikesetõus Arukülas, pane tähele sakmelisi pilvi horisondi lähedal.

 
Vasakul: päikeselist hommikut varjutasid aeg-ajalt kõrgrünkpilved, paremal: lõunaks tekkisid madalad ja kiirestiliikuvad rünkpilved. Autori fotod

Olukord muutus järsult kella 13 paiku: mõne minutiga tekkisid võimsad rünkpilved (Cumulus congestus). Nende rünkpilvede tormiline areng oli ilmselt seotud konvektsiooni takistava inversiooniga (CIN). Viimase teke oli seotud sooja õhu advektsiooni ja aeglase hommikuse soojenemisega. Kui soojenemine on piisavalt suur, siis on see üheks võimaluseks, et konvektsiooni pärssiv inversioon laguneks, kuid tol päeval ei soojenenud õhk eriti kiiresti, alles kl 13ks tõusis temperatuur 23°C-ni. Sellest põnevast temaatikast loe pikemalt http://www.stormtrack.org/library/forecast/cap.htm
Igal juhul, ilmselt siis kl 13 see inversioon lagunes ja atmosfääris olev energia vallandus üsna äkitselt tormilise pilvede arengu ja äikesena. Ka lamedad kõrgrünkpilved (Altocumulus perlucidus) näitasid, et selline inversioon on arvatavasti olemas, sest vastasel juhul kõrgrünkpilvi poleks olnud või oleks need olnud tornjad. Konvektsiooni vallandumisel tungisid rünkpilvede tipud järsku kõrgrünkpilvede kihist läbi (vt fotodel), samas kui enne ei ulatunud rünkpilved neist kõrgemale. Umbes kl 14ks moodustusid rünksajupilved ja esimene äike koos madala räbaldunud pilveosaga liikus üle idataeva. Seejärel ilm selgines veidikeseks ajaks.
Peatselt võis läänetaevas näha väga suuri pilverahne. Neil oli selgelt kobrutav välimus (boiling cumulus), mis andis märku intensiivsest õhu segunemisest ja vertikaalsest liikumisest. Nende võimsate rünkpilvede ülemine põhiosa ulatus taas kõrgrünkpilvedeni, seega umbes 4 km kõrguseni, kuid üksikud tipud küündisid kõrgemale. Selliste tippude ümber tekkisid läätsjad kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis, vt fotol). See on täpselt olukord, mida meteoroloog M. Jürissaar on rõhutanud kui olukorda, mis eelneb frontaalsele äikesele, eriti just II liiki külma frondi lähenemisel. 1998. a väljaantud õpikus "Meteoroloogia" kirjutab ta järgmist: "II liiki külma frondi lähenemisest annavad märku läätsekujulised kõrgrünkpilved Altocumulus lenticularis." 2011. a välja antud kordustrükis kirjutab ta: "II liiki külma frondi lähenemisest annavad märku läätsekujulised kõrgrünkpilved - Altocumulus lenticularis, mille tekkimise põhjuseks on sooja õhumassi laineline liikumine frondi ees. Alati siiski neid pilvi II liiki külma frondiga ei kaasne." Minu vaatlused näitavad, et olukord on siiski hulga keerukam ja nii lihtsalt neid frondiga seostada ei saa. Läätsjaid kõrgrünkpilvi on sageli jahedatel tuulistel kevadpäevadel, kui ei ole frontaalseid mõjusid. Samuti on tavaline see, et enne fronti ja/või äikest ei ole neid näha. Veel võivad nende pilvede tekkepõhjuseks olla intensiivsed vertikaalsed õhuvoolud, mis kujutavad horisontaalsetele õhuvooludele nagu füüsilist takistust, st et viimased liiguvad üle püstvoolude nagu üle mäeaheliku, tekitades seisulaineid ja nende harjadel läätsekujulisi pilvi. Samas Ülo Kestlane, kes on ilmahuviline olnud aastakümneid, peab läätsjaid pilvi samuti frondi tunnuseks.

 
Rünkpilved hakkasid äkitselt arenema - pane tähele nende tippude kerkimist kõrgrünkpilvede kohale.

 
Vasakul: kõrguvate rünkpilvede tippude ümbruses tekkisid läätsjad kõrgrünkpilved, paremal: esimene äike, mis üle idataeva läks, taandub põhja suunas.

Aja jooksul ulatus lääne- ja edelataevas üha rohkem tippe umbes 5-6 km kõrgusele ja kobrutav pilvemass lähenes. Otse lõuna suunas oli näha juba tekkinud rünksajupilvi, mis üsna kiiresti lähenesid. Poole nelja paiku jõudis rünksajupilvede massi serv kohale ja hakkas nõrgalt sadama. Tuul oli jäänud vaikseks. Läänes olnud rünkpilved muutusid ka viimaks rünksajupilvedeks ja ühinesid lõunast-kagust saabunud pilvemassiga. Aeg-ajalt müristas. Vihm oli hootine ja pea kohal oli näha alasi laienemist põhja suunas.
Kella 16 paiku ilmusid esimesed lähivälgud, kuid neid ei olnud kuigi tihedalt. Äike kestis umbes tunni jagu ja eemaldus seejärel tasapisi põhja suunas. Ilm oli üsna tuulevaikne ja väga soe. Sadudesse tuli umbes tunnine paus, kuid siis hakkas uuesti sadama ja seekord lausvihma, kuid üsna tugevalt. Kella 20ks oli lõunatuul asendunud põhjatuulega, kuid see oli nõrk. Alumised pilved liikusid lõunasse, sadu toovad pilved aga põhja. Ilm oli jahenenud, sooja võis olla 10°-12°C.

 
Vasakul: umbes pool tundi enne äikest, paremal: äike on kohal ja aeg-ajalt võis näha lähivälkusid.


Õhtul oli ilm lootusetult hall ja sajune. Sadas hommikuni, madalamates kohtades tekkisid väiksemad üleujutused. Autori fotod


Satelliidipildil (kl 15 paiku) on näha Kirde-Eestis paiknenud üsna ulatuslik äikesekolle. See tekkis vähem kui kahe tunniga. Allikas: Berni Ülikool

Pidev sadu, ajuti üsna tugev, jätkus terve öö. Hommikuks muutus veelkord tuule suund, hakates edelast puhuma ja tugevnes. Sadu jäi alles hommikul järele. Ilm oli kõle, sooja vaid 7°C.

Lõpetuseks tuleb meelde üks üsna ammune juhtum. Täpset kuupäeva enam ei mäleta, kuid see oli aprillis 2001. aastal, tõenäoliselt kuu keskpaigas või veidi enne seda. Tallinnas oli ilm pilves ja päeval hakkas sadama vihma, mis läks üle lörtsiks ja seejärel eriti laiaks lumeks. Moodustus õhuke lumikatte, temperatuur langes -1˚C-ni. Samal ajal oli Lõuna-Eestis ilm päikeseline ja temperatuur tõusis 17˚C-ni.
Veel on kahe Eesti juhtumeid kirjeldatud Helve Kotli raamatukeses "Vaata ilma".