2. Kiudrünkpilved  Cirrocumulus
 

I klass: ülemised pilved

2. Kiudrünkpilvede (Cirrocumulus) tähtsaimad tunnused: valged või sinakad, varjudeta, peeneelemendilised. Väga raske kõrgrünkpilvedest eristada!
Kiudrünkpilvedega kaasnevad nähtused: sajujooned (virga); sageli irisatsioon ehk pilvede küütlemine, väga harva on võimalik tara ehk pärg.
Kiudrünkpilvede seos ilmamuutustega: prognostiliselt tähtsusetud; need on lihtsalt väga ilusad pilved.


Need on tõelised kiudrünkpilved (28.6.2012, Laagri). Pane tähele päikesekettast vasakul olevat irisatsiooni. Sinine täpp paremal on objektiivisisene peegeldus (lens flare).

Kiudrünkpilved on kümnest liigist kõige haruldasemad, kui jätta välja joonpilved, mis on sagedased, kuid samuti tihti kiudrünkpilved. Väga sageli aetakse segamini kõrgrünkpilvedega, sest on viimastega väga sarnased!
Kiudrünkpilved on valged või kergelt sinakad väikesed topikesed, mis esinevad kogumitena ja lainetena (vt fotot) või lamedate ja üsna suurte, kuid väga õhukeste pilvetükkidena, mis moodustavad kihi. Kiudrünkpilved ei varjuta päikest kunagi täielikult ja on igal juhul varjudeta.
Kiudrünkpilved võivad koosneda nii jääkristallidest, tugevasti allajahtunud veepiisakestest kui ka mõlema segust. Kui koosnevad piisakestest, siis kipuvad need jäätuma, mistõttu kiudrünkpilved on sel juhul lühiealised, sest muutuvad kas kiud- või kiudkihtpilvedeks.
Kiudrünkpilved näitavad labiilsust troposfääri kesk- ja ülaosas, sest tekivad sageli konvektsiooni tagajärjel. Prognostilist väärtust neil pole.
Optilistest nähtustest võib harva vaadelda tara või sagedamini irisatsiooni (pilvede küütlemine, vt fotol).
Kuidas kiudrünk- ja kõrgrünkpilvedel vahet teha? Sageli on võimatu kiudrünkpilvi kõrgrünkpilvedest eristada. Seepärast soovitatakse pilved kiudrünkpilvedeks määrata vaid siis, kui pilveelemendid on varjudeta ega varja täielikult päikest, on seotud kiud- ja kiudkihtpilvedega või näitavad märke jäätumisest ja transformeerumisest mõneks teiseks ülemise kihi pilveks. Tavaliselt on kiudrünkpilvede elemendid küll väiksemad (kui asuvad kõrgemal kui 30° horisondist, on elemendi ehk topi näiv nurkläbimõõt vähem kui 1°) kui kõrgrünkpilvede omad, kuid mitte näiteks kihtjal alamliigil (Cirrocumulus stratiformis). Samuti võivad kõrgrünkpilved olla väga peeneelemendilised, eriti tekkimise ajal.
Kõrgrünkpilved asuvad kiudrünkpilvedest tavaliselt küll madalamal, ent nende absoluutset kõrgust ei saa silmaga määrata ega isegi hinnata, sest puuduvad võrdlemiseks vajalikud objektid. Suhteline kõrgus ilmneb siis, kui päike on madalal horisondi kohal ja korraga on pilvi mitmel tasapinnal. Sel juhul on kõrgemal asuvad pilved heledamad.
Vanarahvas on kiudrünkpilvi nimetanud vahel maorasva- või oaõilmepilvedeks.


Kiudrünkpilved paistavad rünkpilvede vahelt (25.8.2012, Laagri).