Äike 12.08.2017

Juttu on veel 17. ja 19. augusti äikesepuhangust.

 

Kuna selle kuupäeva äikese kohta on harvaesinevalt suur huvi, siis sellest ka alljärgnev ülevaade. Sageli võrreldi seda erilist äikesepuhangut prognoosimise ajal kaks aastat varem juhtunud sündmustega, ent seekord haaras äike kogu Eestit (eri kellaaegadel). Veel võrreldi seda seitsme aasta taguse sündmusega (hiidpagiga), aga ka sellega võrreldes on olulisi erinevusi.
Algatuseks hiidpagist.
8. augustil 2010. aastal liikus üle Eesti intensiivne äikesetorm – hiidpagi (derecho). Sellest hiidpagist on kirjutatud magistritöö (Velle Toll) ja minu ülevaade http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/derecho.htm. Toon järgnevalt ära vaid hiidpagi definitsiooni ja üldised faktid.
Hiidpagi (
derecho) on rünksajupilvede kogum, mis liigub kiiresti frondina edasi; selle esiosa võib olla sirge või kaarjas, radaripildil ilmneb kaarkajana. Pagiga kaasnevad väga tugevad tuuleiilid esiosa tagalas.
Derecho tähendab hispaania keeles sirgjoonelist; sellise nimetuse pani nähtusele 19. sajandil Iowa ülikooli professor Gustavus Hinrichs. Konvektiivtormi nimetatakse Johnsi ja Hirti [1] järgi hiidpagiks siis, kui konvektsiooniga seotud tuule tekitatud kahjustuste või pagituulte (puhanguti üle 26 m/s) ala pikkus on vähemalt 400 kilomeetrit; jälgitav peab olema kahjustuste või pagituulte ajaline järgnevus, mitte aga juhuslik esinemine; tormialal on vähemalt kolmes, üksteisest vähemalt 64 kilomeetri kaugusel asuvas kohas registreeritud konvektiivse tuule või selle puhangute kiirus 33 m/s ja rohkem, või on alal EF1 tornaadole vastavad kahjustused; selliste kahjustuste teke või ägedate tuulte vahe ei ole alla kolme tunni.
Sellele kirjeldusele vastas ka 8. augustil 2010 üle Eesti liikunud konvektiivtorm. See kujunes varahommikul Valgevene kohal ja jõudis hilisõhtuks juba Soome: hiidpagi liikus polaarse ja troopilise õhumassi piiril, põhjustades üle 1500 kilomeetri pikkusel teekonnal palju purustusi.
Hiidpagi tüüpe on kolm: jada-tüüpi, progressiivne ja hübriidne. Neist esimene ja viimane on seotud mõne väga sügava (alla 980 hPa) tsükloniga ja tõenäoline on ka tornaadode teke. Progressiivne hiidpagi tekib väheliikuval frondil ja on mõõtmetelt kõige väiksem ning selle tornaadode tekke tõenäosus on madal. 8. augustil 2010 liikus üle Eesti progressiivne hiidpagi.
Põhjalik ingliskeelne lehekülg: http://www.spc.noaa.gov/misc/AbtDerechos/derechofacts.htm.
1. Johns, Robert; Hirt, William 1987. Derechos: Widespread Convectively Induced Windstorms. – Weather and Forecasting 2 (1): 32–49.
Siinkohal väike põige õhumasside temaatikasse. Õhumass on ulatuslik sarnaste omadustega õhu kogum, mille vertikaalne ulatus on vaid mõni kilomeeter, aga horisontaalsuunas sadu või tuhandeid kilomeetreid. Õhumassid erinevad üksteisest eelkõige erineva tiheduse poolest, tiheduse erinevust põhjustab nii temperatuur kui niiskus. Seega seal, kus õhu tihedus kõige kiiremini muutub, on tavaliselt ka front olemas. Selleks, et formeeruks mingi õhumass, peab korraga suur kogus õhku sarnase aluspinna (kolde) kohal olema, selleks kulub harilikult nädalaid aega. Selle ajaga omandab see kogus õhku teatud kindlad omadused ja nii formeerub õhumass. 
Õhumasside levinumad klassifikatsioonid on termodünaamiline ja geograafiline. Viimase järgi jagunevad õhumassid arktiliseks, polaarseks, troopiliseks ja ekvatoriaalseks ja need omakorda mereliseks ja mandriliseks. Ekvatoriaalse õhumassi jagamine mereliseks ja mandriliseks on alles viimane areng. Enamasti peetakse siiski ekvatoriaalset õhumassi mereliseks, kusjuures mandri kohal on see suurema evapotranspiratsiooni tõttu niiskem kui ookeani kohal. See õhumass on väga labiilne ja seotud intertroopilise konvergentsivööndiga (ITCZ) ega jõua kunagi Eestisse. 
Kõige harvemini jõuab Eestini troopiline õhumass, mida ei juhtu igal aastal. Õhumassil võib-olla ka teise õhumassi tunnuseid, eriti transformeerumis- ehk teisenemisstaadiumis. Tüüpiline on see, et Eestisse jõuab väiksematelt laiustelt selline õhumass, mis oli alguses troopiline, aga teekonna jooksul on omandanud juba polaarse õhumassi omadusi. Siis võidakse öelda, et tegu on lähistroopilise õhumassiga, kuid see ei kuulu õhumasside klassifikatsiooni. Transformeeruv troopiline õhumass jõuab Eestisse praktiliselt igal aastal.
Hiidrahe 12.08.2015
. 12. augustil kujundas ilma nii Venemaale taganenud antitsükloni lääneserv kui merelt lähenev madalrõhulohk külma frondiga. Päev algas enamasti päikeseliselt ja väga soojalt: juba kella 10ks oli sooja enamasti 20...25 °C. Üsna ruttu arenesid Lõuna-Eestis võimsad kõrgrünkpilved (Ac castellanus) ja suurest niiskusest tekkis eriti tugev somp.
12. augusti õhtu tõi mitmele poole Lõuna- ja Ida-Eestisse hiidrahe, millest ka vastav teema: http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/lugeja-fotod-louna-eestis-sadas-maha-pirakaid-raheteri?id=72197035. Hiidrahe läbimõõt oli kohati üle 5 cm ja seda sadas näiteks Saadjärvel, Lähtel, Varal ja Laeval. Keegi pealtnägijatest ütles:
Uut infot, Lähte vahel on uuematel autodel klaasid puruks ja katused nagu muna restid.... Kuulsin nii, kohe lähen jalutama ja vaatan ise ka...
Üks tuttav kirjutas:
sugulane saatis pildi tartu lähedalt, seda autot tabas tunduvalt suurem kui 4cm läbimõõduga rahetera, ütles, et umbes 6-7mm sügavune mõlk on ja pildilt näha ka, et üks 5-6 cm läbimõõduga tera tabas. ise ütles, et kalkunimuna tuli taevast alla.
Kairo:
Uus postitus minu leheküljelt, 12. augustil sadas põhiliselt Tartumaal ja Viljandimaal golfipalli suurust rahet. See äikesega kaasnenud nähtus on igatahes võimas, aga sellega kahjustused küll head ei olnud. Eks igal asjal on enda plussid ja miinused.
Kui vaadata äikese levikut välkude järgi http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150812, siis paistab silma see, et Tartu jäi täpselt äikesevabasse vööndisse. See koridor algas Võrtsjärvest lääne poolt, kulges üle järve ja Tartu Peipsini. See on tüüpiline juhtum, et mingil põhjusel äike Tartu kohale ei tule, aga võib olla üsna lähedal, nii et läheb lähiäikesena kirja. Kuid on ka erandeid: 3.07.2016 liikus erakordne äikesetorm edelast otse üle Tartu, ülevaade ja pilte: http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2016/06/26-nadala-ilm-27063072016.html.  Äikese tulekuks Tartus on soodne suund põhjakaar, kuid sealt tuleb äike väga harva, sest tavaliselt tuleb äike ikka lõuna- ja läänekaarest. Siiski, 9.06.2014 juhtus nii, et äike tuli põhjast Tartu kohale, kusjuures tegu oli tugeva äikesega.
12.08.2015 hiidrahepuhangust võib põhjalikumalt lugeda http://www.euroforecaster.org/latenews/07-24-28.pdf (inglise keeles).
Äikesepuhang 12.08.2017. 12. augustil liikus osatsüklon üle Läänemere põhja suunas. Selle mõjul oli esialgu ilm vahelduva ja muutliku pilvisusega, algul saartel ja Pärnumaal, hiljem mujal oli äikest (seotud sooja frondiga), seejärel selgines. Kagutuul oli nõrk või mõõdukas, saartel oli tuul juba edelast.
Päeval jõudis Läänemerelt saartele tohutu äikesekogum (videod äikesest Sõrves), mis tormas üle loodeserva Soome kohale (http://m.sport.delfi.ee/article.php?id=79168098). Osmussaarel oli pagi tugevuseks 38,2 m/s ja mujal loodenurgas üle 30 m/s, teistes kohtades jäi raju nõrgemaks. Hiljem nihkus äikesevöönd lääne poolt tasapisi itta (äikesed ise liikusid vastavalt juhtvoolule põhjakirdesse), jõudes öö hakul idaserva. See äikesevöönd tõi samuti tugevaid tuulepuhanguid, kohati rahet. Käravetelt teatati, et tromb või tugevad tuulepuhangud rebisid maast puid ja lennutasid autosid. Ülevaade tormist http://reporter.postimees.ee/4209515/reporter-torm-tegi-puhta-too, http://m.ohtuleht.ee/822038/suurim-tormiohver-marjandi-kula-talu-jai-tapselt-trombi-teele ja video https://www.youtube.com/watch?v=m2HEl-VHfLA&feature=youtu.be&t=54 (enne seda oli tornaado teada 2016. a Vändrast, vt http://www.err.ee/563529/vandras-mollas-keeristorm)*. Õhtul arenes üksikuid nõrku äikeseid veel lõunaservas, seal sadas hoovihma laialdasemalt, kuid mujal ilm paranes, kohati isegi selgines.
Pilvetippude temperatuur ulatus –65 °C-ni, sh oli mitmeid pikaealisi tropopausi tunginud tippe (vt https://en.wikipedia.org/wiki/Overshooting_top), ja välkude levik https://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20170812 (NB! Kuna andmesides vms oli mingi tõrge päevasel ajal, siis seal kaardil enamikke välke saartel ja Lääne-Eestis on puudu, tegelikult peaks kogu riik tervenisti olema ühtlaselt must.
Tundus, et eriti palju oli seekord nn ämblikvälke, vt http://stormhighway.com/storms/lightning/intracloud.php (välkude tüpoloogia http://stormhighway.com/types.php). Originaalis:
Anvil Crawlers are horizontal, tree-like, in-cloud lightning discharges whos leader propagation is resolvable to the human eye.
Kuna saabunud troopiline õhumass oli ebatavaliselt niiske, siis õhutemperatuur ei tõusnud eriti üle 30 kraadi, jäädes valdavalt 26...30 kraadi vahele, kuid Valgas ja Viljandis oli vastavalt 30,3 ja 30,8 °C. Seega jäi õhutemperatuur oodatust madalamaks ja Ilmateenistuse konservatiivsem prognoos (25...30 kraadi) õigustas end.
* – kahjustuste alusel arvatakse, et oli tornaado, täpsemalt lasi Kairo ekspertidel fotod Kärevete kahjustustest üle vaadata ja nemad leidsid selgeid märke sellest, et seal võis tegemist olla tornaadoga. Tugevuseks määrati EF1. Kogu see kahjustuste liin ulatub Milise kandist Käreveteni. Eksperdid:  Käravete: trees damage is very selective and snapped... looks more like tornado damage. And one house roof seems to be ripped-off in a vertical way, which would exclude anything else but a tornado F1 damage additonal.... tree pattern seems to have a good portion of falling with the path and at some place against the path 50-90° also the flattered roof tiles (ethernit mostly, which is not so light in weight) was places all around the damage, so you have an all around throwing of material (tornado). Roofs are also damaged on the back side of the houses which would be in the calm lee when having straight line winds. Foto Nr.12!! tree pattern very clearly tornado, tree damage much more further on the field could show higher intensity, but uncertain. I would leave it as high-end F1 tornado at the moment. Paraku radarpildid (Doppleri efekt jms) ei toeta kindlalt tornaadot. Tarmo: Ausalt öeldes jään ambivalentseks. Ei jah ega ei - maybe. Muidugi tuule suund on üsna heas kooskõlas sellega, mis suunas oleks võinud ka lineaarne möll tulla. Seda enam et ka kahjustused vist sinu graafikul olid nii umbes lõunaedelast põhjakirdesse. Muidugi, mine võtta kinni, võib-olla oligi midagi lühiajalist mis oma kestuse tõttu jäi radaril kahe silma vahele. Siin soome radariltki vaadates võib märgata et 15 minutiga võib ikka struktuuris märkavaid muutusi olla. Ehk - jään ambivalentseks. Ei yes ega no, aga maybe.

 


Äikese areng satelliitpiltidel. Alguses oli äike saartel, hiljem arenes kogu Baltikumi hõlmanud äikesevöönd (http://en.sat24.com/en/bc/visual).

Mis siis oli sellise ebatavalise äikese põhjuseks? Ilmateenistuses on tehtud lühikokkuvõte http://www.ilmateenistus.ee/2017/08/ulevaade-12-13-08-2017-aikesetormist/. Sealt tasub osundada: Ägeda äikesevööndi plahvatusliku arenemise põhjuseks oli ühelt poolt Eesti kohale jõudnud väga kuum troopilise päritoluga õhumass Vahemere ümbrusest, mis tõstis termomeetrinäidud valdavalt 30 ºC lähedale, maksimumiks Viljandi 30,8 ºC. Teisalt lähenes Läänemerelt jahedam ja niiskem õhumass. Kahe väga erineva õhumassi kokkupõrge muutis atmosfääri väga ebapüsivaks, jõuliste tõusvate ja laskuvate õhuvoolude tulemusel arenenud pilvede ülemine piir paiskus üle 12 km (tropopausi) ning tormiline protsess päädis kiiresti äikese ja rahe tekkega.
See vajaks siiski täpsustamist. Õhumasside kokkupõrgetest tavaliselt atmosfääriteadustes ei räägita. Pigem on tegu õhumasside segunemisega. Õhumassid erinevad üksteisest peamiselt tiheduse poolest, seega, kus tihedus kõige kiiremini muutub, on ka front olemas, sest vastav segunemine on aeglane, juhul kui see üldse toimub. 12. augustil pidid olema õhumassi omadused sobivad ekstreemsete äikeste tekkeks. Osundan Eesti ilma riskidest: Äike tekib konvektsioonivoolude tagajärjel õhumassi sees, kui maapind on tugevasti soojenenud ja õhumass oma alumistes kihtides on soe ja niiske. Ülemistes kihtides on õhk suhteliselt jahe ja kuiv. Niisuguses õhumassis arenevad tugevad tõusvad õhuvoolud. Kui tõusev niiske õhk jõuab kondensatsioonitasapinnani, hakkavad moodustuma pilved. Kohalikku äikest võib oodata juhul, kui õhutemperatuur on üle 20 °C ja tema väärtus langeb kõrgemale tõustes 0,75 °C või rohkem 100 m kohta, kastepunkt on aga üle 16 °C. Tõepoolest, need tingimused olid täidetud ja sellised omadused olid 12. augustil Eesti kohale saabunud õhumassil, eriti kuna sisemaal paistis enne äikest mõned tunnid päike ja kastepunkt oli kuni 21 kraadi. Selle õhumassi puhul märgiti ebatavaliselt kõrget niiskussisaldust (vähemalt km paksuses õhukihis), samuti langes temperatuur kõrgusega kiiresti, mis kokku andis ekstreemse labiilsuse (LI -10 ja CAPE ~3000 J/kg)**. Õhumassi ekstreemset labiilsust näitas kindlasti ka see, et äikest oli päeval soojal frondil Pärnumaast Virumaani (sooja frondi äikesed on tavalisemad öisel ja hommikusel ajal).
Kuigi äikeseid jaotatakse massisisesteks ja frontaalseteks (sünoptilise olukorra põhine liigitus), areneb ka frontaalne äike tavaliselt frondi ees soojas õhumassis, see käib eeskätt külma frondi kohta. Niisiis on lisaks õhumassi enda omadustele väga oluline sünoptiline olukord, mida näeme alljärgnevalt ilmakaardilt: antitsükloni lääneserv või tsükloni soe sektor, kus valitsevad tingimused ebapüsivusjoone ja seega ohtlike äikeste tekkeks. Sünoptiline olukord on tähtis ka rünksajupilvede organiseerumise aspektist: kas valitseb tuulenihe, kui tugev ja mis tüüpi see on, sh jugavoolu olemasolu, sest need asjaolud määravad, kas tekivad lihtrünksajupilved (single-cell thunderstorms) või joonpagid (squall line) ja ülirünksajupilved (supercell; organiseerumispõhine liigitus)***, vastav diagramm äikese liikide ja keskkonnatingimuste sõltuvuse kohta https://en.wikipedia.org/wiki/Thunderstorm#/media/File:CAPE_vs_SHEAR.png
** – CAPE = Convective available potential energy = potensiaalne energia, mis oleks õhumassil, kui see tõuseks vertikaalselt kindlale kõrgusele (J/kg). LI = Lifted Index = temperatuuri vahe üles tõusnud õhumassi (õhuosakese) ja keskkonna temperatuuri vahel. Vaata ka http://ilm.pri.ee/cape-ja-li-indeksid.
*** – Äikeseid liigitakse kahel moel: esimene neist on sünoptilise olukorra põhine ja teine organiseerumispõhine. Organiseerumispõhise klassifikatsiooni järgi jaguneb äike liht- (single cell) ja liitrünksajupilv (multicell), joonpagi (squall line) ja ülirünksajupilv (supercell). Sünoptilise olukorra põhise klassifikatsiooni järgi jaguneb äike õhumassisisesteks ja frontaalseteks, mõlemad omakorda vastavalt termilisteks, advektiivseteks ja orograafilisteks (õhumassisisesed) ja sooja, külma, oklusiooni- jne frondi (frondi tüübi järgi) äikesteks.


Venemaa antitsükloni mõjul jõudis lõunast niiske ja troopiline õhumass kohale. Oranži oksakestega joonega on tähistatud ebapüsivusjoon (DWD).

Teadaolevalt esimest korda andis Euroopa tormihoiatuste eksperiment ESTOFEX 3. astme hoiatuse Eestile. Seda pole varem juhtunud. Kuigi võib arvata, et 2001. a juulis oleks samuti antud 3. astme hoiatus Eestile, algas eksperiment siiski 2002. aastal ja nii ei ole kunagi nii kaugele põhja (suurele laiusele) sellist ohuala välja kuulutatud. Aeg näitas 12. augustil seda, et äikesed algasid oodatust varem ja ohuala võinuks nihutada pisut edela poole, sh venitada lõuna suunas kuni Poolani. Prognoositi võrdselt nii hiidpagi (allapuhked) kui ülirünksajupilvi tugevate tornaadode võimalusega (mõlema äikeseliigi tõenäosus oli sisuliselt 50:50). Tegelikult ei tekkinud kumbagi, kuigi kaldus hiidpagi poole, sest allapuhkeid esines mõnes kohas, ent hiidpagiga tegu polnud (kriteeriume vt lehekülje sissejuhatavas osas).


Euroopa tormihoiatuste eksperiment ESTOFEX andis 3. astme hoiatuse Eestile. Originaalis: "A level 3 was issued for parts of Latvia, Estonia and surroundings mainly for tornadoes (strong ones possible), severe to damaging wind gusts and very large hail. As extreme events are possible and due to the chance for a long-lived MCS (derecho) event or an outbreak of strong tornadoes (depending on the final storm mode), a level 3 was issued."(http://www.estofex.org/cgi-bin/polygon/showforecast.cgi?text=yes&fcstfile=2017081306_201708120915_3_stormforecast.xml).


Keili Arold. Äike Jõgeval 12.08.2017 kell 21.01. ISO100 f13 20sek 18mm


Kairo Kiitsak. Ilmaolud enne suurt äikesestormi Simunas 12.08.2017


Urmas. Pilt on tehtud 12.08.2017 Rutikveres, Koigi vald, Järvamaa.

 
Aegviidus. Umbes sel ajal oli kuulda esimesi mürinaid (kella 19 paiku). Nõrk, puhanguti mõõdukas tuul puhus pilve poole. Sooja oli 28 kraadi. Pea samasugune vaatepilt, kuid sagedaste pilv-aluspind välkudena oli 28.07.2011 Tapal.


Ilmus madal räbaldunud pilveserv ja pilve poole puhuv tuul tugevnes veidi. Pilved liikusid pildil vasakult paremale, seega lähenes ka see räbaldunud serv suhteliselt aeglaselt. Kuid riiulpilve kohalejõudes tuule suund muutus ja tuul muutus puhanguliseks. Välgusähvatused ja mürinad kadusid. Ilm oli hämardunud, aga nendel piltidel seda ei näe, sest säriaeg oli ligi pool sekundit.
On huvitav, et üsna sageli märkimisväärse äikesega, eriti kui tegu on riiulpilve ja pagiga, kaovad madala pilveosa kohalejõudmisel nii välgud kui mürinad (tegelikult ei kao, aga neid ei näe ega kuule).


Teise kaameraga (PENTAX) tehtud fotod samast sündmusest. Siin on valgusolud suhteliselt realistlikud. Kõige pimedam ehk alumine pilt on enne rahesadu kella 20 paiku.
Sarnane pimenemine meenub veel 26. juunist 2016 (sama koht, fotod http://ilmjainimesed.blogspot.com/2016/06/25-nadala-ilm-2026062016.html), 4. juulist 2002 ja veel 1998. või 1999. aasta juulis, täpselt ei mäleta, mõlemad Laitses.


Lühikene ülevaade 12. augusti tormikahjustustest Järvamaal Miliste talu lähistel. Tugevad tuuled olid seal piirkonnas rohkelt puid maha murdnud. Kohalike sõnul oli see äikeseraju kohutav ja nad olid sellest šokeeritud. Midagi sellist polnud nende silmad veel varasemalt näinud. Kirjelduste kohaselt olevat tuul nii tugev olnud, et isegi üks suurem osa kännust rebiti tuulte poolt maast lahti ja lennutati vastu maja. Nii majal kui ka selle ümbruses esines suuremaid kahjustusi. Tugevad tuuleiilid rebisid maja katuse küljest lahti isegi raske metallist redeli, mis lendas umbes 50-80 meetri kaugusele põllumaale. Redelil oli näha suuri painutusjälgi.
Kahjustustest jäädvustas foto 14. augusti õhtul Kairo Kiitsak.

Varasemast sarnast äikest? Võimalik, et sarnane äikesepuhang esines 1890. aasta augustis, kuid järgmistel päevadel räsis Läänemere regiooni tõsine torm. Sellest on tollase ajakirjanduse põhjal ülevaade https://ilm.ee/?46311. 6.–7. augustil 1967 nn sajandi tormi puhul on samuti räägitud äikesepuhangust, kuid otseseid tõendeid pole leidnud, sellest on pikem ülevaade https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBellRdEoyMENmeUk/view. Tõsisemat kaalumist analoogse juhtumina väärib ehk 14. august 1966, kui üle kogu Eesti liikus intensiivne äike, sellest on liikumise kaart esitatud kogumikus "Inimene ja ilm" (1970), kahjuks lähemat selgitust seal pole.
Äikesepuhang 19.08.2017. Veel tasub lühidalt peatuda äikesepuhangul, mis toimus täpselt nädal aega hiljem. Sünoptiline ülevaade: 19. augustil liikus madalrõhulohk Läänemere lõunaosast Põhjalahele. Seetõttu oli ilm niiske ja palav. Juba hommikul sadas hoovihma ja oli kohati äikest lääne pool, ida pool selgines ja õhutemperatuur tõusis 30 kraadini (mõnel pool aasta soojim päev).
Päeval tekkis võimas äikesevöönd Kesk-Eesti kohal, see liikus tasapisi itta, kuid polnud nii ühtlane kui 12. augustil: mõni koht sai vaid mõõdukat äikest, teine päris tugevat. Äikesega kaasnesid kohati hiidrahe ja tugevad pagid (kuni 26 m/s), mis suutsid ka puid murda või välja juurida. Kagutuul oli esialgu nõrk või mõõdukas, kui tugevnes päeva jooksul, asendudes saartest edelatuulega (puhangud rannikualadel kuni 17 m/s). Äikest oli õhtul veel idaservas. Õhutemperatuur langes pärast äikest kõikjal alla 20 kraadi.
Sünoptiline olukord oli sarnane nädal varasemaga, vt https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBX05WN1dfbDZOMEU/view?usp=sharing, kuid front oli seekord mitte täiesti meridionaalne, vaid kirde-kagusuunaline, ja saabus varem.


Sondeeringu ja diagrammi prognoos lubas äikesetormi ja hiidrahet (http://climate.cod.edu/hanis/model/fsound/index.php?type=2017081706|GFS|WLD|850|temp|9|58.49,29.3|ml|severe).

 
Päev oli Laagris küllaltki päikeseline, ainult kell 13 ja 14 vahel oli täiesti pilves ja sadas ka pisut vihma (alla 2 mm). See siis kõige rajumast hetkest, kui pilvitas ja sadas nõrgalt.


Kairo Kiitsak. Võimas äikesesüsteem Simunasse saabumas 19.08.2017. Selle äikesega kaasnesid märkimisväärsed tormikahjustused: https://www.flickr.com/photos/98357279@N02/sets/72157685294287444. See on sama äike, mis Laagris tehtud piltidel on alles tekkimas.

 
Kella 16:35 paiku jõudis äikesesüsteem lõpuks Simunasse. Äikesega kaasnes tugev allapuhe. Sadas paduvihma ja õues puhusid väga tugevad tuuled. Väike-Maarja ilmajaamas fikseeriti üheks puhanguliseks tuuleks 25 m/s. Rohkem mõõtmisi sealt ei tulnud, kuna tugev tuul ühes vihamaga lõi ilmselt vaatlusajaama rivist välja. Meil siin Simunas võisid täiesti vabalt puhangud üle 25 m/s ulatuda. Puud olid juurtega kohati maast välja rebitud. Paljudel hoonetel esines väiksemaid kahjustusi, eelkõige katustel. Mõnes aias olid ka kasvuhooned pärast äikeseraju kahjustada saanud. Meil murdis torm kuuseladva ära. See kukkus täpselt aeda. Lisaks põhjustas torm kahjustusi taimedele ja kasvuhoonele. Isegi üksikud raskemad katuseplaadid olid tuulte poolt lahti kistud meie kuuril. Kõige suurema tabamuse saigi Simuna alevik ja Avanduse piirkond. Simunas sadas kõigest poole tunniga 35 millimeetrit vihma.
Äikese ajal said kahjustada ka mõned elektriliinid, kuna meil läks õhtul elekter ära. Üllatavalt kaua aega kulus selleks, et elektrivool meil taastada. Osades majades suudeti see taastada juba mõni tund pärast äikest. Kõigepealt saime teate, et vool tuleb tagasi hilisõhtuks. Siis saime uue teate, milles lubati, et hiljemalt pärast keskööd saame voolu tagasi. Paraku seda ei juhtunud. Elekter tuli tagasi alles 20. augusti ennelõunal kella 11 paiku. Õnneks midagi hullu ei juhtunud. Oleme varemgi ilma elektrita olnud nii kaua. Isegi külmkapis olnud toiduga ei juhtunud öö jooksul mitte midagi. Seekord läks kõik õnneks.
Siinkohal räägiksin natuke ka sellest, mida põhjustas äikesetorm teistes Eesti piirkondades. Näiteks Pärnumaa kirdeosas Vändra piirkonnas esines ka äikest, sadas paduvihma ja rahet. Lääne-Virumaal Põdruse piirkonnas murdsid väga tugevad tuulepuhangud puid ja rebisid lahti ühe osa sotsiaalmaja katusest. Lisaks sadas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa põhjaosas suure läbimõõduga rahet. Paduvihmast ja tugevatest tuultest ei jäänud puutumata ka Lõuna-Eesti. Isegi Valgamaal oli rohkelt murudunud puid pärast äikesetormi. Üksikuid teateid tormikahjustustest laekus ka teistest maakondadest. Hilisõhtul esines veel äikest Kagu-Eestis. Selleks ajaks oli troopiline kuumus ühes äikesevihmadega juba Peipsi järve taha tõrjutud. Alates Lääne-Eestist ja Edela-Eestist ilm juba paranes.
Kairo Kiitsak: http://loodusvaatleja.blogspot.com.ee/2017/08/aikesetorm-laane-virumaal-simuna.html.


Janek Pärn kohas Simuna, Lääne-Virumaa. Siit tuleb see,mille järgi jäi vaid lage tee: 19.08.2017. Väga tugev allapuhe Lääne-Virumaal Simunas, video: Janek Pärn https://www.youtube.com/watch?v=vcVLdb-MjwE&feature=youtu.be&t=125 (Kairo video).

Lõpetuseks tasub lühidalt peatuda veel äikesepuhangul, mis toimus 17. augustil: madalrõhulohk liikus Läänemere kohalt kirdesse. Selle mõjul pilvisus tihenes ja kohati hakkas vihma sadama, kaguservas oli äikest. Päevaks ilm jälle selgines ja äikesed püsisid idapiiri taga.
Päev oli vahelduva ja muutliku pilvisusega, kohati sadas hoovihma. Õhtul oli hoovihma mitmel pool ja koos äikesega, eriti põhjaservas (prognoositav diagramm näitas ohtudest peamiselt hiidrahet, vt allpool). Tuul oli nõrk ja valdavalt idakaartest. Sooja oli pikema päikesepaistega üle 25 kraadi, pilvede all ja kui tuul veekogu poolt, 20 kraadi lähedal. Samas kastepunkti temperatuur oli üllatavalt kõrge: 15,2...19,5 °C, mis soosis labiilsust.
Tugevast äikesevihmast tingitud suur üleujutus Tallinnas 17.08.2017: http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2017/08/17/uskumatud-kaadrid-aikesevihm-uputas-ule-al-mare-keskuse-ja-autoparkla/.


Väga kiiresti sai pilvede areng hoo sisse ja oli näha-kuulda äikest. Pääsküla prügila juures.


Tasapisi arenes välja suur äike. Laagri ja Nõmme kohal. Seejärel äike kella 20-21 vahel Kolga-Aablas (Juminda poolsaare tipus): https://www.youtube.com/watch?v=1Q_yc1HVCPM&feature=youtu.be.