Avaleht - pilved

Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid
Jüri Kamenik

Kui on mingeid probleeme, küsimusi või huvi selle temaatika kohta, siis kontakteeruge: kamenikmeister@gmail.com
Sellel lehel leitavaid materjale võib kasutada õppematerjalidena.

Autor pilvi vahtimas. Põlva lähedal, 25. juunil 2010. a. Foto: Tarvo Metspalu

Ilm, ilmastik ja kliima on alati olnud inimese elu üheks põhiliseks osaks, sest need on määranud eluviisi, dikteerinud, mida välja minnes selga panna ja kujundanud isegi ajalugu, mainigem kasvõi nn jumalikku tuult (神風 - kamikaze), mis 13. sajandil säästis Jaapanit mongolite vallutusest.
Kaasaegsele inimesele võib jääda mulje, et ta sõltub ilmast vähem, sest meil on ju konditsioneeritud majad, autod jpm, kuid tegelik side ei ole katkenud, mida näeme kasvõi siis, kui soojade ja ilusate ilmadega minnakse randa, kuulatakse õhtuti ilmateateid või annab torm end märku elektrikatkestuste, tuule ulgumisega või kuidagi teisiti.
Üks ilmaelementidest, pilved, on nii praeguse kui lähituleviku ilmaga tihedasti seotud. Pilvi võib praktiliselt iga päev taevas näha ja nende tundmine võib osutuda väga kasulikuks ilma lühiprognoosimisel. Sestap on käesoleva kodulehekülje tegemine väga oluline.
Siin kodulehel leitav informatsioon ei pretendeeri punktuaalsele täpsusele või vaieldamatusele, vaid eesmärgiks on laiendada lugejate silmaringi, tekitada temas huvi, mida huvitavat võib pakkuda meie igapäevane taevas ja ehk leiab lugeja selle kodulehekülje abil tee edasi ka meteoroloogia ehk ilmateaduse juurde. Siin kodulehel toodu on esitatud autori oma arusaama, tähelepanekute ja tõlgenduste värvinguga.

Autor 23. märtsil 2011. a. EMHI peakontoris meteoroloogiapäeva tähistamas, seistes ilm.ee pilvejahi parimate fotodega plakati ees.

Koduleht on Eestikeskne, seetõttu on mõned pilvevormid, fenomenid ja nähtused, mis meid väga vähe või üldse ei puuduta, välja jäänud või käsitletud ainult minimaalselt mõnes peatükis või kirjelduses (v. a. pärlmutterpilved, mille esinemise kohta Eestis ei saa midagi kindlat öelda, kuid neid võib näha näiteks Skandinaavia mägirajoonides).
Pilvede raamatutest ja vastavast kirjandusest. Varasemast võib pilvi põhjalikumalt käsitlevatest raamatutest nimetada 2007. aastal ilmunud «Pilvevaatleja käsiraamat», mille autoriks on pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney. Seal raamatus räägitakse pilvedest mitme valdkonna kaudu, näiteks on kultuuriseostele väga palju tähelepanu pööratud. Siin koduleheküljel on pea kogu tähelepanu pööratud pilvedele endile, nende seostele praeguse ja tulevase ilmaga ning samuti pilvede nimetamisele. Lisaks «Pilvevaatleja käsiraamatule» on eesti keeles veel mõningaid pilvi käsitlevaid trükiseid ilmunud. Mainida tuleks näiteks H. Aruksaare „Väike pilvede atlas“ (Tartu, 1962) ja M. Jürissaare 2006. a. Keskkonnainvesteeringute Keskuse abiga ilmunud Pilveaabitsat.

Nüüd on kodulehel olemas ka meteoroloogiaalased testid, kus peatähelepanu on pööratud pilvedele. Testide eesmärk on hariv ja huvi tekitamine. Lisaks on täiendatud kodulehte mitmesuguste huvitavate juhtumanalüüsidega, koostatud on pilvede lühiatlas, kus saab 10 põhiliigist pildi silmade ette ja eklusiivne alamlehekülg joonpilvedest.

Huvi päritolu

Konvektiivtormide tähistamine

Pilvede olemus ja nende tekkimine

Pilvede klassifitseerimine

Huvitavad ja haruldased pilvevormid

2009. a. ilmastiku kokkuvõte

2010. a. ilmastik sõnas ja pildis