Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid
Jüri Kamenik, toimetaja: Ott Tuulberg*

Kui on mingeid probleeme, küsimusi või huvi selle temaatika kohta, siis saatke e-kiri: kamenikmeister@gmail.com.
Sellel lehel olevaid materjale võib kasutada õppematerjalidena.

* Ott Tuulberg (1991) on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, blogi „Ilm ja inimesed“ kaasautor ja toimetaja ning amatöörfotograaf, pildistab nii loodust kui ka pilvi.

Uued sündmused:
Ilmar Tiismaa plaanib 16. juunil Lõpel, kus toimus 2001. a esimene ilmavaatlejate kokkutulek, korraldada koos Jaak Jaaguse jt-ga juhtivilmahuviliste ja -professionaalidega, järgmise ühiskokkutuleku. Kahjuks on aeg väga ebasobiv (õppeaasta lõpetamised jäävad jaanipäevaeelsesse aega), mistõttu seltsi survel üritatakse kokkutulek vähemalt kuu aega edasi nihutada, võimalusel juuli viimasesse laupäeva. Samuti toimub seltsi järgmine üldkoosolek ühiskokkutulekul.

Eesti Meteoroloogia Seltsi (EstMS) asutamine toimus üleilmsel meteoroloogiapäeval (23. märtsile) Ilmateenistuses.
Üleilmne meteoroloogiapäev algas 23. märtsil algusega kell 10 ja teema oli: „Valmis igaks ilmaks“.
Eesti Meteoroloogia Seltsi asutamise idee on juba mõnda aega õhus olnud ning huviliste ringis on toimunud ka kaks kohtumist, kui arutati seltsi eesmärki ja võimalikke tegevusi.
Seltsi asutamine toimus 23. märtsil kell 14:00 Keskkonnaagentuuris (Mustamäe tee 33, Tallinn) Ülemaailmse Meteoroloogiapäeva tähistamise raames.
Meteoroloogiapäeva konverentsi kohta leiab täiendavat infot http://www.ilmateenistus.ee/ilmatarkus/meteoroloogiapaevad/2018-valmis-igaks-ilmaks/.
[Edastas Kai Rosin.]


Ajalooline hetk Eesti Meteoroloogia Seltsi (EstMS) asutamisest [Ellu Viburi foto].
23. märts oli rahvusvaheline meteoroloogiapäev, ja nagu alati, tähistas Keskkonnaagentuur seda Tallinnas konverentsiga, mille tänavune teema oli "Valmis igaks ilmaks".
Ettekannete läbivaks teemaks olid ilmahoiatused, ja see, kuidas kaitsta inimesi ja nende vara raskete ilmaolude korral ja ilm meedias – oluline on usaldada just Ilmateenistuse infot.
Päeva lõpetas Eesti Meteoroloogia Seltsi asutamiskoosolek, kus valiti ka uue seltsi seitsmeliikmeline juhatus. Uut koosoleku aega kokku ei lepitud, aga see on ilmselt ilma- ja äikesevaatlejate ühiskokkutulekul.

Meteoroloogiapäeva konverents on veebis järelvaadatav, ettekannetaga saab tutvuda ka ilmateenistuse lehel. Fotogalerii.

31. jaanuaril asutati ettevõte Ilmainstituut OÜ (klikkides avaneb ettevõtte kodulehekülg; registrikood 14419837, täpsemalt https://ariregister.rik.ee/ otsing ilmainstituut või registrikood), mille alla on plaan 5 aasta perspektiivis luua nii ilmaterminikomisjon (artikkel värskelt ilmunud Eesti Looduses), ilma-õppekeskus kui vastav huviring. See tegevus kuulub kindlasti edaspidi EstMS kompetentsi (tellimustööd ja rahva harimine jne), puudutades järgnevat päevakavapunkti (v.a ajalookomisjon):
Valdkonnad, millega selts võiks tegeleda (esimesed ettepanekud):
- Teadus (ilma ja kliima kompetentsi koondamine)
- Harrastusteadlaste, vabatahtlike koondamine
- Terminoloogia komisjon
*
- Ajaloo komisjon
- Haridus ja kommunikatsioon.
* – Paar "linnukest" ilmaterminikomisjonis on pöördkihistus (inversiooni "maakeelne" vaste), pahvaktsüklon ja nihkesula (olukord, kui õhutemperatuur on alla 0 °C, aga lumi sulab, teine sulaliik on nominaalsula, kui õhutemperatuur on üle 0 °C, aga lumi ei sula, v.a päikese käes; viimast terminit ei peeta heaks).

1. oktoobriga lõppes pilvefotovõistlusele „Pilvepiir 2017“ piltide ja videoklippide (intervallvõtete) saatmine. Täpsemalt sellest pilvefotojahist http://ilmjainimesed.blogspot.com/2017/07/algab-pilvefotojaht-pilvepiir-2017.html (ja mis edasi). Pidulik lõppsündmus: https://ilm.ee/index.php?516685.
PILVEPIIR 2017 toimus rahvusvahelise pilveaasta raames, vaata ka http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/wmo-uus-pilveatlas/.


2017. a ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek (toimunud, lisatud foto)


Ellu Vibur. Ilma- ja äikesevaatlejate ühiskokkutulek** 15.07.2017. Kõik pildid
** Täpsem info http://www.vooremaa.ee/ilmahuviliste-ja-aikesevaatlejate-kokkutulek-tanavu-jogeval/. Kuigi esimene ilmahuviliste kokkutulek oli juba 2001. a Pärnumaal Lõpel, hakati alates 2010. a ilma- ja äikesevaatlejate kokkutulekuid ühiselt pidama, millest ka siis ühiskokkutulek. 2017. a oli 16. kokkutulek ilmahuviliste arvestuses ja 8. ühiskokkutulek.

Sündmuste arhiiv: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/arhiiv.htm.

Sissejuhatus ja tutvustus.
Ilm, ilmastik ja kliima on alati olnud inimese elu üheks põhiliseks osaks, sest need on määranud eluviisi, dikteerinud, mida välja minnes selga panna ja kujundanud isegi ajalugu: mainigem kasvõi nn jumalikku tuult (神風 – kamikaze), mis 13. sajandil säästis Jaapani mongolite vallutusest.


Autor pilvi vaatlemas 25.06.2010 Põlva lähedal. Tarvo Metspalu foto

Nüüdisaegsele inimesele võib jääda mulje, et me sõltume ilmast vähem, sest meil on ju konditsioneeritud majad, autod jpm, kuid tegelik side ei ole katkenud, mida näeme näiteks siis, kui soojade ja ilusate ilmadega minnakse randa, kuulatakse õhtuti ilmateateid või annab torm end märku elektrikatkestuste, tuule ulgumise või millegi muul viisil.
Siiski, eestlaste ja veel teistegi põhjarahvaste puhul näib asi teisiti olevat: meil kõigil pole neid konditsioneeritud majasid ja autosid ja muid ei-tea-mida, see on siiski väike osakene, eestlane on loodust hoidev ja väga mõnusalt uudishimulik, uuriv ja loov, et ikka seda rohkem hinnata. Meil on palju noori peresid, kes on rajanud elukoha maale, näevad seal ränka vaeva, on palju peresid, kes elavad väga nigelates tingimustes, see konditsiooni värk on pigem väheste võimalus, elu on väga erinev, selline pealinlik suhtumine ja arusaam, eestlane armastab loodust.
Üks ilmaelementidest, pilved, on nii praeguse kui lähituleviku ilmaga tihedasti seotud. Pilvi võib taevas näha praktiliselt iga päev ja nende tundmine võib osutuda väga kasulikuks ilma lühiprognoosimisel. Samuti on kasvanud avalikkuse huvi pilvede vastu. Sestap on käesoleva kodulehekülje tegemine väga oluline.
Siin kodulehel leitav informatsioon ei pretendeeri punktuaalsele täpsusele või vaieldamatusele, vaid eesmärgiks on laiendada lugeja silmaringi, tekitada temas huvi, mida huvitavat võib pakkuda meie igapäevane taevas ja ehk leiab lugeja selle kodulehekülje abil tee edasi ka meteoroloogia ehk ilma(stiku)teaduse juurde. Siin kodulehel toodu on esitatud autori oma arusaama, tähelepanekute ja tõlgenduste värvinguga.


Autor 23.03.2011 EMHI (tänapäeval Ilmateenistus) peakontoris (tollal Toompuiestee 24) meteoroloogiapäeva tähistamas. Selja taga on näha ilm.ee pilvejahi parimate fotodega plakat (praeguseks hävinud).

Koduleht on Eesti-keskne, mistõttu on mõned pilveerimid ja pilvedega seotud nähtused, mis meid väga vähe või üldse ei puuduta, välja jäänud või käsitletud ainult minimaalselt (v.a pärlmutterpilved, mida väga harva võib soodsatel tingimustel siiski näha).
Pilveraamatutest ja vastavast kirjandusest. Varem pilvi põhjalikumalt käsitlevatest raamatutest tuleb nimetada 2007. aastal ilmunud „Pilvevaatleja käsiraamatut“, mille autor on pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney. Selles teoses räägitakse pilvedest mitme vaatenurga alt, näiteks on väga palju tähelepanu pööratud pilvede seostele kultuuriga. Siin koduleheküljel on rõhuasetus loodusteaduslik.
Lisaks “Pilvevaatleja käsiraamatule“ on eesti keeles veel mõningaid pilvi käsitlevaid trükiseid ilmunud: Heinrich Aruksaare „Väike pilvede atlas“ (Tartu, 1962) ja Milvi Jürissaare 2006. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ilmunud „Pilveaabits“.

Kodulehel on olemas ka meteoroloogia testid, kus peatähelepanu on pööratud pilvedele. Testide eesmärk on harimine ja huvi tekitamine. Lisaks on täiendatud kodulehte mitmesuguste huvitavate juhtumanalüüsidega; koostatud on pilvede lühiatlas, kus saab kümnest põhivormist (liigist) ettekujutuse ja lõpuks vaidlusi (vandenõuteooriad) põhjustav alamlehekülg joonpilvedest.

Huvi päritolu

Konvektiivtormide tähistamine
2017. a augustirajude ülevaade (Sven).

Pilvede olemus ja nende tekkimine                              

Pilvede klassifitseerimine 

Kuidas määrata pilvi

Pilvede atlas  

Kiirkursus (pilvede 10 liiki ehk põhivormi)

I klass: ülemised pilved
1. Kiudpilved
     
2. Kiudrünkpilved
3. Kiudkihtpilved
         

II klass: keskmised pilved
4. Kõrgkihtpilved
5. Kihtsajupilved

6. Kõrgrünkpilved

III klass: alumised pilved
7. Kihtrünkpilved

8. Kihtpilved ja udu

IV klass: konvektsioonipilved*
9. Rünkpilved

10. Rünksajupilved
10a. Rünksajupilvede organiseerumine

x klass: keskatmosfääripilved
Helkivad ööpilved
Pärlmutterpilved

* – Mõnikord nimetatakse neljanda klassina suure vertikaalse ulatusega pilvi, kuhu kuuluvad rünksajupilvede kõrval ka võimsad rünkpilved (Cumulus congestus) ja kihtsajupilved (Nimbostratus). Sel juhul paigutatakse madalad ja keskmised rünkpilved (Cumulus humilis, mediocris) alumiste pilvede klassi.
Nimetatud põhiklassifikatsioonist on kasutusel ka muid variatsioone.
NB! See süstemaatika on uuendamisel ehk muutub. Eeskätt puudutab see 4. klassi.

Huvitavad ja haruldased pilvevormid    

Aasta ilma ja ilmastiku kokkuvõtted:
2009. a kokkuvõte                   
2010. a ilmastik sõnas ja pildis   
2011. a kokkuvõte                
2012. a kokkuvõte
2013. a kokkuvõte
2014. a kokkuvõte

2015. a kokkuvõte
2016. ja 2017. a kokkuvõte puudub! Võib kasutada ülalpool olevat rajude kokkuvõtet või https://tinyurl.com/y864auja.

Troopikatsüklonid       

Joonpilved (kondensjäljed)              

Inimtekkelised pilved

Muutlik Eesti taevas (näidisjuhtum) 

Pilvede mäng 13.04.2011    

Pilv pudelis 

Lugeja küsib 

Kahe Eesti päevad

Halode vaatemäng (11.04.2011 Tartu)

2001. ja 2005. a äike; Kairo ülevaade

Hiidpagi (derecho)

Blog "Ilm ja inimesed"                  

Ilmakool ilm.ee-s

Teadmise kontroll: test 1  test 2  test 3
Äikesetest

Viited

Olulist:
Pilvedest teadussaates "Labor" (1 ja 2) ja saates Osoon, kriitika

Pilvehuvilisi koondab sotsiaalvõrgustikes pilvehuviliste grupp.

Pilveraamat http://www.varrak.ee/product/16972/

Ilmateenistuse uus pilvede kool, kus on kasutatud ilm.ee autorite fotosid.

Vaimustavaid pilvi ja teisi nähtusi

Milvi Jürissaare Eesti Looduses ilmunud pilveartiklid veebis