Pilved, nende tekkimine, klassifitseerimine ja liigid
Jüri Kamenik

Kui on mingeid probleeme, küsimusi või huvi selle temaatika kohta, siis saatke e-kiri: kamenikmeister@gmail.com.
Sellel lehel olevaid materjale võib kasutada õppematerjalidena.

Uued sündmused:
Algas pilvefotojaht Pilvepiir 2017! Ilmaportaal ilm.ee, ajakiri "Horisont", blogi „Ilm ja inimesed“ ja Riigi Ilmateenistus kuulutasid välja pilvejahi „Pilvepiir 2017“. Korraldajate sihiks on fotovõistlusega ärgitada inimestes huvi ilma ja pilvede vastu.
PILVEPIIR 2017 toimub rahvusvahelise pilveaasta raames, vaata ka http://www.ilmateenistus.ee/2017/03/wmo-uus-pilveatlas/.


2017. a ilmahuviliste ja äikesevaatlejate kokkutulek (toimunud, lisatud foto)


Ellu Vibur. Kokkutulek 15.07.2017. Kõik pildid

Sündmuste arhiiv: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/arhiiv.htm.

Sissejuhatus ja tutvustus.
Ilm, ilmastik ja kliima on alati olnud inimese elu üheks põhiliseks osaks, sest need on määranud eluviisi, dikteerinud, mida välja minnes selga panna ja kujundanud isegi ajalugu: mainigem kasvõi nn jumalikku tuult (神風 – kamikaze), mis 13. sajandil säästis Jaapani mongolite vallutusest.


Autor pilvi vaatlemas 25.06.2010 Põlva lähedal. Tarvo Metspalu foto

Kaasaegsele inimesele võib jääda mulje, et ta sõltub ilmast vähem, sest meil on ju konditsioneeritud majad, autod jpm, kuid tegelik side ei ole katkenud, mida näeme näiteks siis, kui soojade ja ilusate ilmadega minnakse randa, kuulatakse õhtuti ilmateateid või annab torm end märku elektrikatkestuste, tuule ulgumisega või kuidagi teisiti.
Üks ilmaelementidest, pilved, on nii praeguse kui lähituleviku ilmaga tihedasti seotud. Pilvi võib praktiliselt iga päev taevas näha ja nende tundmine võib osutuda väga kasulikuks ilma lühiprognoosimisel. Samuti on kasvanud avalikkuse huvi pilvede vastu. Sestap on käesoleva kodulehekülje tegemine väga oluline.
Siin kodulehel leitav informatsioon ei pretendeeri punktuaalsele täpsusele või vaieldamatusele, vaid eesmärgiks on laiendada lugejate silmaringi, tekitada temas huvi, mida huvitavat võib pakkuda meie igapäevane taevas ja ehk leiab lugeja selle kodulehekülje abil tee edasi ka meteoroloogia ehk ilmateaduse juurde. Siin kodulehel toodu on esitatud autori oma arusaama, tähelepanekute ja tõlgenduste värvinguga.


Autor 23.03.2011 EMHI (tänapäeval Ilmateenistus) peakontoris (tollal Toompuiestee 24) meteoroloogiapäeva tähistamas. Selja taga on näha ilm.ee pilvejahi parimate fotodega plakat (praeguseks hävinud).

Koduleht on Eesti-keskne, seetõttu on mõned pilveerimid ja pilvedega seotud nähtused, mis meid väga vähe või üldse ei puuduta, välja jäänud või käsitletud ainult minimaalselt (v.a pärlmutterpilved, mida väga harva võib soodsatel tingimustel siiski näha).
Pilveraamatutest ja vastavast kirjandusest. Varem pilvi põhjalikumalt käsitlevatest raamatutest tuleb nimetada 2007. aastal ilmunud „Pilvevaatleja käsiraamatut“, mille autor on pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney. Selles teoses räägitakse pilvedest mitme vaatenurga alt, näiteks on väga palju tähelepanu pööratud pilvede seostele kultuuriga. Siin koduleheküljel on rõhuasetus loodusteaduslik.
Lisaks “Pilvevaatleja käsiraamatule“ on eesti keeles veel mõningaid pilvi käsitlevaid trükiseid ilmunud: Heinrich Aruksaare „Väike pilvede atlas“ (Tartu, 1962) ja Milvi Jürissaare 2006. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ilmunud „Pilveaabits“.

Kodulehel olemas ka meteoroloogia testid, kus peatähelepanu on pööratud pilvedele. Testide eesmärk on hariv ja huvi tekitamine. Lisaks on täiendatud kodulehte mitmesuguste huvitavate juhtumanalüüsidega; koostatud on pilvede lühiatlas, kus saab kümnest põhivormist (liigist) ettekujutuse ja lõpuks vaidlusi (vandenõuteooriad) põhjustav alamlehekülg joonpilvedest.

Huvi päritolu

Konvektiivtormide tähistamine
2017. a augustirajude ülevaade (uus!)

Pilvede olemus ja nende tekkimine                              

Pilvede klassifitseerimine 

Kuidas määrata pilvi

Pilvede atlas  

Kiirkursus (pilvede 10 liiki ehk põhivormi)

I klass: ülemised pilved:
1. Kiudpilved
     
2. Kiudrünkpilved
3. Kiudkihtpilved
         

II klass: keskmised pilved:
4. Kõrgkihtpilved
5. Kihtsajupilved

6. Kõrgrünkpilved

III klass: alumised pilved:
7. Kihtrünkpilved

8. Kihtpilved ja udu

IV klass: konvektsioonipilved*
9. Rünkpilved

10. Rünksajupilved
10a. Organiseerumine ja ülirünksajupilved

x klass: keskatmosfääripilved:
Helkivad ööpilved
Pärlmutterpilved

* – Mõnikord nimetatakse neljanda klassina suure vertikaalse ulatusega pilvi, kuhu kuuluvad rünksajupilvede kõrval ka võimsad rünkpilved ja kihtsajupilved. Sel juhul paigutatakse madalad ja keskmised rünkpilved (Cumulus humilis, mediocris) alumiste pilvede klassi.
Nimetatud põhiklassifikatsioonist on kasutusel ka muid variatsioone.

Huvitavad ja haruldased pilvevormid    

Aasta ilma ja ilmastiku kokkuvõtted:
2009. a ilmastiku kokkuvõte                   
2010. a ilmastik sõnas ja pildis   
2011. a kokkuvõte                
2012. a kokkuvõte
2013. a kokkuvõte
2014. a kokkuvõte

2015. a kokkuvõte
2016. a kokkuvõte puudub!

Veidi orkaanijuttu ka       

Näide muutlikust Eesti taevast  

Joonpilved (kondensjäljed)              

Inimtekkelised pilved

Pilvede mäng 13.04.2011    

Pilv pudelis 

Lugeja küsib 

Kahe Eesti päevad

Halode vaatemäng (11.4.2011 Tartu)

2001. ja 2005. a äike, Kairo ülevaade

Hiidpagi (derecho)

Ilmateemaline blogi                  

Ilmakool ilm.ee-s

Teadmise kontroll: test 1  test 2  test 3
Äikesetest

Lingid

Olulist:
Pilvedest teadussaates "Labor" (1 ja 2) ja saates Osoon, kriitika

Pilvehuvilisi koondab sotsiaalvõrgustikes pilvehuviliste grupp.

Pilveraamatu mustand (ei ole enam kättesaadav, kuid lingil põhjendus).

Ilmateenistuse uus pilvede kool, kus on kasutatud ilm.ee autorite fotosid.

Vaimustavaid pilvi ja teisi nähtusi: http://www.hot.ee/her/taevas.html

Milvi Jürissaare Eesti Looduses ilmunud pilveartiklid veebis