Solaarsed müüdid. Päike ja tuli, puu, lind. Naine ja Päike. Viljakuse kultus.

Yan Di - päikesejumal, Lõuna-Hiina valitseja, Huang Di vend, teda nimetati Shen Nongiks, sest ta aitas inimest põllumajanduses ja ravimises (ta õpetas inimestele, kuidas kasvatada toiduvilju). Tal oli inimese keha ja härja pea, nagu härg aitas inimesi harida maad. (Yang tähendas algselt mäe päikesepoolset külge, mida seostati soojuse ja valgusega, hiljem – Yin-Yang... Algselt võis “yang” olla taevajumal või päikesekumal).

Yi / Houi on tuntud taevane ammukütt (I+I, vibukütt ja barbar, hävitaja). Ta saatis korda mitmeid vapraid tegusid: lasi muuhulgas taevast alla üheksa päikest, et sinna vaid üks paistma jääks, hankis Xi Wang Mult (Lääne valitsejanna, vanaema, memm) surematuseliksiiri ja sai jagu tuultest, mis Kollast Keisrit kimbutasid. Kümme päikest elasid hiiglaslikul mooruspuul, mis kandis nime Fu Sang, mis on seotud päikese ülestõusuga ja mis kasvas teisel pool idakaares asuvat ookeani. Nad olid taevaisand Taiyang Dijuni [di czünj] (“Väljapaistev Esiisa”), Ida või idakaare taeva valitseja lapsed, nende ema oli päikesejumalanna Xi He, Dijungi naine.

(Xi He /Hsi Ho [si he] on kümne päikese ema ja Taiyang Dijuni – idakaare taeva- naine.)

Xi He otsuse järgi võis korraga olla taevas vaid üks päike ning seetõttu sõidutas ema igal hommikul oma kaarikus taevaservale ühe oma poegadest, ühe päikese, et too veedaks seal maailma valgustades terve päeva, ning tõi ta õhtul tagasi Fu Sangi puu juurde. Nii hoolitses ta, et maailmas ikka soojust ja valgust jätkuks. Tuhat aastat elasid päikesed selles rütmis, kuid tüdinesid siis ning otsustasid emale vastu hakata. Ühel päeval tõusid nad kõik kümnekesi koos taevasse. Neil endil oli küll tore, kuid maale oli kümne päikese paiste liig mis liig: muld kuivas ja isegi kaljud hakkasid sulama. Peagi ei olnud maa peal enam midagi söödavat ega joodavat järel. Koletised ja metsloomad tulid metsast välja toitu otsima ning hakkasid inimesi hävitama.

Lõpuks palusid inimesed abi oma valitseja Yaolt (üks viiest legendaarsest keisrist). Yao palvetas Taiyang Dijuni poole, lootes, et sel inimestest hale hakkab. Taiyang Dijun ja Xi He kuulsid Yao palveid ja käskisid üheksal päikesel tagasi Fu Sangi puu juurde tulla. Kuid nende ähvardused kõlasid kurtidele kõrvadele. Seejärel kutsus Taiyang Dijun enda juurde taevase ammuküti Yi. Suur jumal andis Yile punase ammu ja tupetäie valgeid nooli ning käskis tal pojad korrale kutsuda ja metsloomad tappa. Yi ja tema naine Zhang E /Chang O/ [hen e] tegid nagu kästud. (? Naine ei teinud midagi...). Zhang E – oli ennem Kollase Jõe, Huanghe jumala naiseks, jõe Lo jumalannaks nimega Mi-fei). Ehkki Taiyang Dijun oli soovinud, et ta päikesed hirmutamisega taevast alla sunniks tulema, otsustas Yi, et ainus võimalus neist jagu saada on nad tappa. Võtnud tupest noole, laskis ta selle kõrgele taevasse. Viivitamatult ilmus taevasse tohutu tulekera ning õhku täitsid leegid. Maapinnale langes kolmejalgne kaaren. Seejärel lasi Yi taevasse järgmise noole ja seejärel järgmise – iga kord langes üks päike taevast alla ning jäi kolmejalgse kaarnana maapinnale lebama. Yao mõistis, et kui Yi sel viisil jätkab, jääb maailm üldse valgusest ja soojusest ilma. Ta palus ühel oma õukondlastest varastada ühe noole, et too saaks surmata vaid üheksa päikest. Kui taevasse oli jäänud ainult üks päike, hakkas Yi tapma metsloomi ja inimesi ohustanud koletisi. Rahu laskus jälle maa peale ja kõik kiitsid Yid taevani. Jumalik ammukütt naasis koos Zhang Ega taevasse. Kuid Yi üllatuseks ja Zhang E suureks pahameelseks oli Taiyang Dijun mehe peale poegade tapmise pärast hoopis vihane (teise versiooni järgi - Suure Metssea tapmise pärast Pühas Metsasalus) ning käskis ammukütil koos naisega alla maa peale minna ja seal surelikena edasi elada. Yi käis metsas küttimas ja oli ka sellise eluga rahul, Zhang E see vastu aga igavles ja muretses selle pärast, et ta peab ühel päeval surema. Seetõttu käis ta Yile peale, et too Lääne Valitsejaemandat külastaks ja talt surematuseeliksiiri paluks.

Lääne Valitsejaemand Xi Wang Mu elas Kunluni mäel. (Kunlun /K’un Lun on mäeahelik Lääne-Hiinas, mida peetakse taoismi paradiisiks. See olevat Xi Wang Mu ja surematute kodupaik. Sama palju kui ta maapinna kohale kerkib, langevat ta ka sügavale maa alla, ühendades sel viisil surnute ja jumalate maailmu.) Müüt esineb veidi erinevates versioonides. Ühe versiooni järgi hakkas valitsejaemandal Yist kahju ja ta andis mehele nii palju imerohtu, et sellest oleks piisanud kahele inimesele igaveseks eluks, kuid täieliku surematuse saavutamiseks oleks sellest jätkunud vaid ühele. Yi saabus imerohuga koju ning Zhang El tekkis kohe mõte, kuidas kogu rohi enesele saada. Ometi kartis ta, et jumalaid vihastaks, kui ta oma mehe maha jätaks, ja nii pidas ta nõu astroloogiga. Astroloog soovitas Zhang El kuu peale rännata, kus ta oleks vaba nii jumalate süüdistustest kui ka pääseks sureliku raskest elust. Ta lubas Zhang Ele, et ime läbi omandab ta hoopis teise väljanägemise. Zhang E otsustas kohe astroloogi nõuannet kuulda võtta. Ta näppas kogu eliksiiri selle peidukohast maja katusesarikate vahelt ning neelas alla. Viivitamatult hakkas ta kuu suunas hõljuma. Kui ta aga häält püüdis teha, avastas ta, et saab vaid krooksuda – temast oli saanud kärnkonn. Ühe selle müüdi versiooni kohaselt sai Zhang E lõpuks inimliku välimuse tagasi ning elas ülejäänud elu kuu peal palees, Kuu valitsejannana või kuujumalannana. Tema kaaslaseks on kuu peal jänes (kärnkonn ja jänes – Kuu atribuudid). Tihtipeale kujutatakse teda, seljas keiserlikud rõivad, paremas käes kuutükike. Teda peetakse Yini, naiseliku printsiibi sümboliks.

Kui Yi naise reeturlikkust mõistis, oli ta jahmunud. Yi otsustas, et kuna ta surema peab, tuleb tal oma oskused kellelegi edasi anda. Ta võttis endale õpilase, kellest sai peagi suurepärane ammukütt, ehkki Yi tasemeni tema oskused ei küündinud. Ajapikku muutus õpilane Peng Meng Yi peale kadedaks, kuna too oli alati kõiges temast parem, ning otsustas oma õpetaja tappa. Teine versioon räägib sellest, et jumalad andsid Yile lõpuks andeks ja kutsusid ta taevasse tagasi.

Päikesejumalanna – piksejumal Lei Gongi naine, kes kannab enesega alati kaasas kaht peeglit, mida kasutab välgu ja vahetevahel ka tule tekitamiseks. Pikse-, valgu-, tuule- ja vihmajumalaid kutsusid inimesed appi põuaperioodidel.

Teised loodusejumalad. Ruumi/aja jumalad. Maailma struktuur ja ajalugu.

Yu Huang /Yu Di ehk jaspisvalitseja saj hiina mütoloogias tuntuks kui tähtsaim taevavalitseja. Tema korraldas elu nii taevas kui ka maa peal ning tal oli tohutu hulk alamaid, kes tema käske täitsid. Yu Huangi tähtsaim abiline oli Dongyue Dadi ehk suur Idamäetipu valitseja. Dongyue Dadil oli 75 jumalat, kes teda tema töös aitasid. Iga aasta alguses kutsus Yu Huang kõik jumalad kokku oma paleesse, mis asus kõrgeimas taevas ja mida valvas kõrgeim ametnik. Seal jagati jumalatele uusi ülesandeid vastavalt sellele, kuidas nad möödunud aasta jooksul oma töödega hakkama olid saanud. Mitmed abilised vaatasid üle kõik siin maailmas, alates veest ja ajast ning lõpetades sõja ja jõukusega. Taevalik juhtkond sarnases maa peal valitsevale. Kui, näiteks tekkis üleujutus, hoiatas maapealne ametnik taevast kolleegi – jumalat, – et tolle töö ei ole olnud korralik ning ta võidakse vallandada. Uute jumalate ametisse asumise kinnitasid taoistlikud preestrid. Jaspisvalitseja suhtlevat Hiina keisriga isiklikult, tema abilised aga ajavad asju alamate ametnikega. Yu Huangi kujutatakse sageli draakonitest ümbritsetuna troonil istumas, tseremoniaalsed rõivad üll. Paljude nimede, teiste seas ka Wang Mu Niangniangi nime all tuntud Lääne valitsejaemand Xi Wang Mu olevat olnud Yu Huangi naine. Jaspisvalitsejal on suur pere paljude õdede, tütarde ja õelastega, samuti kuulub talle taevalik koer, kes kaitseb tema taevast majapidamist kurjade vaimude eest.

Dongyue Dadi ehk Tungyüeh Ta-ti on hiina mütoloogias suur Ida valitseja. / teine versioon: Fu Xi või tema ja tema isa Lei Shen, (kõu, pikne, kevad, puukasv). Lääne valitseja – Shou-hao, Põhja valitseja – Zhuang Süi (Huang Di – Chang Yi – Hang-lju – Zhuang-süi). Kolmas: Ida valitseja – Tai-hao, tema abiline – puuvaim Gou-man (kevad). Lõuna valitseja – Yan Di, tema abiline – tulevaim Chzhu-zhun (suvi). Lääne valitseja – Shao-hao, tema abiline – metallivaim Zhu-shou (sügis). Põhja valitseja – Zhuang Süi, tema abiline – veevaim Süanj-min (talv). Keskuse valitseja – Huang Di, tema abiline – maajumal Hou-tu. Ta abistab jaspisvalitseja Yu Huangi ja valvab kogu maise elu üle. Dongyue Dadi valitsuse all on 75 osakonda. Üks neist paneb paika kõigi olendite sünni ja surmapäevad, üks määrab inimeste sotsiaalse staatuse, üks nende jõukuse ja üks laste arvu. Dongyue Dadi tööruumid on täis surnute hingi. Tema tütar Shen Mu valvab naiste ja laste üle. Dongyue Dadi kujutatakse tavaliselt istumas, seljas valitsejarõivad.

Shang Di / Shang Ti/ Shangdi on jumal, keda peeti Shangi dünastiale alusepanijaks umbes 1500. aastal eKr. Ülijumalana valitses ta taevas ning tema juhtida olid sellised loodusjõud nagu müristamine, välk, tuul ja vihm. Teda peeti ka maaharimise jumalaks ning tema olevat otsustanud inimeste saatuse üle. Vahel nimetati teda lihtsalt Diks, mis tähendab isand, keiser, imperaator või jumal. Shang Di, kelles nähti riigivalitsejate dünastia esiisa, sai hiina religioosses mõtlemises enesele tähtsa rolli. Umbes 1050 aastat eKr Shangi dünastia asemel troonile tõusnud Zhou dünastia jumal oli Tian.

Tian /Tian Di /T’ien on hiina sõna, mis tähendab nii tähistaevast kui jumalikku taevast, ning isikumise?? tõttu on teda hakatud pidama ka jumalaks. Taoismis tuntakse 36 taevast, mis on jaotatud kuude tasandisse. Igal tasandil elavad erinevad jumalad. Kõrgeim tasand on nn suur võrk, mida vahel nimetatakse ka kõige pühamaks ürgalguseks. Iidsetest aegadest alates on Tiani peetud ülimaks olendiks, kes võis mõjutada inimeste saatust, tuues nende eluteele rahu ja korda või siis kannatusi ja katastroofe. Hiina keisrit peetakse “taeva pojaks” ehk “Tianziks” ning uskumuse järgi on ta vahendajaks inimeste ja taeva vahel.

Xi Wang Mu /Hsi Wang Mu on iidsetes hiina lugudes esinev inimnäoline koletis, kel on tiigri hambad ja leopardi saba. See naissoost olend valitses katkudeemoneid ning teda tunti kui kohutavate taudide jumalannat. Lääne valitsejaemanda nimetuse all tunti teda kui Kunluni mägedes asuva läänepoolse surematute paradiisi valitsejat, tema kaaslasteks olig jaspisneiud ja kolmejalgsed linnud. Xi Wang Mud kujutati kauni naisena, kes kandis keiserlikku rõivastust ning ratsutas vahel kure seljas. Ta elavat nefriidist palees, millel on üheksa korrust ja mida ümbritseb tuhandete miilide pikkune kullast müür. Meessoost surematud elavad palee parempoolses tiivas, naissoost surematud aga vasakpoolses. Oma aias kasvatab Xi Wang Mu surematusevirsikuid, mis päästavad surma küüsist kõik, kes neid söövad. Kuid puu kannab vilju vaid kord 3000 aasta sees. Kui virsikud on küpsed, kutsub Xi Wang Mu kõik surematud pidusöögile, kus nad seda suurepärast vilja maitsta saavad. Xi Wang Mu olevat surematusevirsikuid pakkunud ka mitmele iidsete aegade valitsejatele. Ühe müüdi kohaselt olevat Lääne valitsejaemand pakkunud surematuseeliksiiri ka ammukütile Yile. Mõne versiooni kohaselt olevat Lääne valitsejaemand olnud see, kes õpetas surematuks tegevaid saladusi Li Tieguaile (taoismis – esimene surematutest, “rauast karguga Li”. Askeetlik Li Tieguai oli Laozi, talle taevast appi laskunud taoismi alusepanija õpilane). Rahvausundis peetakse teda ka Wang Mu Niangniangiks – jaspisvalitseja Huang Di naiseks. Kord aastas kohtuvat ta oma idas elava kaaslase Dong Wang Gongiga. See sündmus sümboliseerivat Yini ja Yangi ühtekuuluvust.

Tai Sui on taevaste aegade ja aastate valitseja, inimsaatuste üle otsustaja, keda peeti kõrge au sees ja kellelt loodeti kaitset õnnetuste vastu. Ta valitseb 60-aastaste tsüklite kaupa, iga aastat valitseb üks Tai Sui alamatest. Astroloogia puudutab inimese eluõnne ning tähtede jumal Tai Sui valitseb aegade üle, on need siis heaendelised või mitte. Astroloogid uurivad inimese sünnikuupäeva ja panevad paika tema õnnelikud ja vähem õnnelikud aastad. Tai Sui on iidne jumal, keda kummardati nii keiserliku Hiina ametliku usundi järgijate kui ka taoistide seas. Ta on taevariigi üks karmimaid jumalaid, kellele tuleb meelehead tuua iga kord, kui rahu maa peal mingil põhjusel häiritud on.

San Guan Dadi /San Kuan Ta-ti/ San Yuan Dadi nime kannavad kolm suurt ürgvalitsejat ja taeva, maa ja vee isandat. Need on müütilised tegelased, keda peetakse au sees kui õnne jagajaid ja pattude lunastuse allikaid, kes võivad ära hoida haigusi ja õnnetusi. Legendi järgi olevat jaspisvalitseja Yu Huang nad alla maa peale saatnud, et nad siin valitseksid ning inimese heade ja kurjade mõtete ja tegude üle valvaksid.

Yuqiang /Yü-ch’iang – mere ja ookeanituulte jumal. Merejumalana esineb ta draakonite seljas ratsutava kala kehaga olendina. Tuulejumalana kujutatakse teda linnu keha ja inimnäoga.

Zhu Rong /Chu Jong, tulejumal (Gonggongi isa), jutustasin.

Gonggong – Yan Di järeltulija, lapselapsepoeg, seotud üleujutusega (jutustasin).

Lei Gong/Lei Kung, äikesejumal, oli juba

Chiyou ehk Ch’iyu [Či ju]– sõjapidamise ja relvade leiutaja, samuti oli laialt tuntud tema tantsuoskus. Ehkki tema keha kuulus inimesele, olid sel all härja jalad. Kuuldavasti olevat tal olnud neli silma ja kuus kätt, teravad sarved (või üks kange ja terav sarv), vasest pea, rauast laup ja juukseotsad teravad kui odad. Söögiks tarvitas ta liiva, kive ja rauatükke. Esineb kord Shen Nongi (vt) poja, kord järglase või abilisena. Teda on seostatud arstiteaduse ja põllumajandusega. Chiyou hakkas pärimisõiguse eest võisteldes vastu Huang Dile, Kollase keisrile. Kui Chiyou oli Huang Di väed tohutule lagendikule ajanud, sööstsid vastased lahingusse. Huang Di sõjavägi koosnes karudest, tiigritest ja teistest metsikutest loomadest, Chiyou armees aga võitlesid deemonid (mägede-, jõgede-, puude-, kaljude vaimud, + tema raudsepealised vennad, + rahvas Myao). Chiyou poolel oli ka Chi Song Zi, “vihmameister”(Jui-ši), ja tuulejumal Fei Lian (Fen-bo). Nende abiga mattis ta Huang Di sõdurid paksu musta udu sisse, mispeale viimane leiutas kompassi, et oma asukohta teada saada (mitte ise Huang Di, vaid tema nõunik Fen-hou, Suure Vankriga seoses). Siis kutsus Chiyou appi tuule ja vihma. Huang Di omakorda kutsus oma tütre põuajumalanna Ba, et too taeva puhtaks teeks. Lõpuks sai Chiyou lüüa ja alistus, ehkki tema peata jäänud keha jätkas enne surnult mahalangemist veel mõnda aega lahinguväljal jooksmist.

Allilm. Yanluo Wang on allilma kümne kohtu peavalitseja. Põrgu oli hiinlaste uskumustes jaotatud kümneks tasemeks, mida juhtisid kohtukoja valitsejad. Hingedel tuli kõigepealt ilmuda tähtsaima isanda Yanluo Wangi ette, kes kuulas nende loo ära. Tema hindab surnute seljataha jäänud elu ning saadab nad edasi teiste valitsejate juurde, kelle valitsusalustes kohtudes neile erinevaid karistusi määratakse. Kaheksa kohtukoja kuningat lubab hingel kehasse tagasi pöörduda, et see saaks taassünniks valmistuda. Mõne versiooni kohaselt aga peab iga hing käima järjest läbi iga viimse kui kohtu. Tõsiseid patte karistatakse kohutavate piinadega: korrumpeerunud ametnikud peavad neelama sulatatud kulda ja kõige hullemad patustajad kastetakse keevasse õlisse, litsutakse kivide vahel laiaks või raiutakse pooleks.

Draakonite kultus. Long Wang /Lung Wang – draakonikuningate koondnimetus. Nad on kas Yuanshi Tianzongi, kõrgelt asutatud taevase ürgalguse, või siis Yu Huangi, jaspisvalitseja teenrid. Yu Huang oli Yuanshi Tianzongi abiline, kes hiljem tema aujärje üle võttis. Taoismis esineb mitmesuguseid Long Wange: taevalikke draakonikuningaid, viie tähtsa punkti draakoneid ning ookeanide draakonikuningaid. Iga ookeani draakonikuninga võimu all on üks neljast ookeanist, teda abistab selles töös teve armee mereolendeid. Long Wang toob vihma.

Esivanemate kultus. (algus – eelmises loengus)

3 valitsejat/õilsat: Fu Xi, Shen Nong, Huang Di. Fu Xi - Härjataltsutaja. Tema kodustas loomad, andis inimestele võrgud jahipidamiseks ja kalastamiseks, muusika ja pillid, kaheksa trigrammi ennustamiseks ning vahendid aja ja kauguse mõõtmiseks. Shen Nong – Jumalik Põllumees, leiutas adra ja kõpla ning rajas esimesed turud. Shen Nong uuris ravimtaimede kasvatamist ja nende kasutamist, kusjuures maitses ennastohverdavalt neist igaüht, et teha kindlaks, on need mürgised või mitte; inimkonna abistamise nimel olevat ta kannatanud päevas 70 korda mürgituse all. Huang Did (Kollane Keiser) peetakse sõjakunsti leiutajaks ja barbarite alistajaks, et luua Hiina riik Huang He äärsel lauskmaal. Ta olevat leiutanud puitmajad, siidriide, saapad, vankrid, keraamika ja kirjakunsti, samuti ohverdamiskultuse ja hiina 60-aastase kalendritsükli. Talle on omistatud ka kuulsa meditsiinikaanoni “Huangdi Neijingi” loomine.

Wu Di /Wu Ti [u di] – “5 imperaatorit/keisrit” – on nimi, mille alla koondatakse viis täiuslikku keisrit, kes olevat elanud 3. aastatuhandel eKr. Need on Kollane Keiser (Huang Di), Zhuan Su, Du Gu, Yao ja Shun.

Yao – konfutsianism peab teda hea käitumise eeskujuks. Tema näitas oma vooruslikkust ja haritust rituaalide ja muusika õige kasutamise kaudu, mida konfutsianistid kõige tähtsamaks pidasid. Tema olevat kehtestanud kalendri ning loonud ametikohad, mille valdajad pidid vastutama, et neljal aastaajal kõik vajalikud tööd tehtud saaksid. Just tema valitsusajal lasi jumalik ambur Yi taevast alla kümnest päikesest üheksa ning tema ajal ähvardas tohutu üleujutus maailma hävitada. Jao ei pidanud ühtki oma kümnest pojast vääriliseks valitsema ja valis troonipärijaks hoopis vaese, eeskujulikult vanemaid austava talupoja Shuni.

Shun olevat olnud pottsepp, kes kõik neli ilmakaart läbi reisis ning kihutas minema kõik hirmsad koletised, kes tema teed takistasid. Shuni isa Pime mees (see tähendab moraalselt pimedat) ja vend olid püüdnud teda kolmel korral tappa; sellest hoolimata jätkus Shunil kuulekust ja armastust oma isa ning tänulikkust oma venna vastu. Kuulnud tema voorustest, võttis Yao Shuni oma teenistusse, andes talle oma kaks tütart naiseks ja kümme poega teenriteks. Shun teenis esialgu ministrina, seejärel asevalitsejana ning sai lõpuks, pärast Yao surma, valitsejaks. Shun valis samuti pärija, keda ta pidas väärikamaks valitsejaks kui oma poegi. Shuni järglaseks olevat saanud Yu. Yao ja Shuni lood näitavad kujukalt, kuidas “kuldaeg” polnud konfutsianistlikus mõttes ilmtingimata mitte materiaalse külluse, vaid pigem ideaalse valitsemise ajastu. Tõstes esile pojalikkust kui põhivoorust, esitavad legendid Hiina ajaloo korduvaid teemasid: vooruslikkust kui valitseja valitsemisõiguse alust ning dünastiate järelpidevust.

Yu on tuntud üleujutuseaegse kangelasena. Teda austati eriti tema tööarmastuse tõttu. Yud kujutati mõnikord pooldraakoni-poolinimesena, kuid lõpuks muutus ta rahva ettekujutuses siiski inimeseks. Yu töötas 13 aastat, et üleujutusele lõppu teha. Ta juhtis kõiki maailma veevoogusid, raiudes auke läbi mägede, luues jõgesid, ojasid ja tekitades jõesuudmeid. Viimaks muutusid ta käed kohmetuiks ning ta väsis sedavõrd, et suutis vaevu jalga jala ette tõsta. Kuid ta ei lõpetanud võitlust, vaid ehitas kuivendussüsteemi, et tulvaveed merre juhtida. Tänu tema tohutule tööle õnnestus tal maa viljakasvatamiseks sobivaks muuta ning üheksa Hiina Provintsi omavahel ühendada. Valitsev keiser oli talle sedavõrd tänulik, et loobus troonist ja andis valitsusohjad Yule üle. Yust sai esimene Xia dünastia keiser. Ta olevat valitsenud aastail 2205-2197 eKr. Igas järgmises keisris nähakse draakon Yu taaskehastus. Teine müüt räägib sellest, kuidas Yu muutis end karuks, et tööga paremini hakkama saada. Iga päev, kui saabus söögiaeg, lõi ta oma trummi ja seepeale tõi naine talle süüa. Ühel päeval, kui Yu parajasti kaljusid murdis, pidas naine sellest sündinud helisid ekslikult trummilöökideks ning kiirustas toiduga mehe juurde. Naine nägi karu ja põgenes. Yu jooksis talle küll järele, kuid parajasti last oodanud naine langes väsimusest maha ja kivistus. Kivi jätkas kasvamist ja kui jõudis kätte aeg, mil naine oleks pidanud sünnitama, murdis Yu kivi katki ning imavalgust nägi tema poeg Qi.

Teised jumalad

Dimu/ Diya, ja Tianlong olid Wen Changi, hiina kirjandusjumala kaaslased. Diya, kelle nimi tähendab “maine tumm”, ning Tianlong, “taevalik kurt”, aitasid Wen Changi õpilaste tööde läbivaatamisel ja hindamisel, kuna kurdi ja tummana võis neid usaldada – nad ei saanud küsimusi välja lobiseda. Teine müüt mainib mõlemat ürgsete esivanemate paarina, kes panid aluse inimestele ja kõigile teistele olenditele. Diya kandis vahetevahel ka nime Dimu, “maaema”. Gao Yao ehk Tingjian oli muistses Hiinas kohtumõistmise jumal. Tema kaaslane, müütiline ühesarviline kits, aitas tal ebaõiglust ära tunda. Gui/ Kuei on nimi, millega hiina mütoloogias tähistatakse yinist sündinud vaime või inimhinge halvast poolest sündinud vaime. Neid vaime kardetakse, sest kuulu järgi maksavad nad kätte inimestele, kes nendega eluajal halvasti käitusid. Ära võib nad tunda palistamata riiete ja ka selle järgi, et nende keha ei jäta endast varju.

Men Shen on nimi, mille all esinevad kaks hiina jumalat, kes sissepääsude ja ukseavade juures valvavad. Üht neist kahest kujutatakse tavaliselt punase või musta, teist valge näoga. Nad on varustatud relvade ja võlumärkidega ning valvavad nii maju kui ka paleesid. Uue aasta pidustuste puhul kleebitakse nende jumalate paberpildid ustele, et kaitsta uste taga elavaid inimesi kurjade deemonite eest. Ehkki tõenäoliselt pärinevad need tegelased kaugest minevikust, mil nad põrguväravas olevat valvanud, et ükski hing sealt minema ei pääseks. Xian /Hsien – nimi, mille all tuntakse surematuse saavutanud olendeid. Nad ei ole küll jumalad, kuid neile on kingitud igavene elu. Yin tähendas algselt mäe varju jäävat külge. Yin esindas naiselikku printsiipi – külma, pimedust ja pehmust – ning võis algselt olla tundud ka maajumalusena.