<< tagasi

TUULE GEOLOOGILINE TEGEVUS, KÕRBED.

1. Kõrbeliste alade tekkimine, geograafiline levik. Kõrbete tüübid.

kõrb - ariidne piirkond. Kõrbeteks loetakse klimaatilises mõttes piirkondi kus sademete hulk jääb alla 250 (200) mm/aastas või ka alasid kus üldine aurumine ületab sademete hulga. Reeglina iseloomustab kõrbeliste alasid päevaste temperatuuride suureamplituudiline kõikumine, mis võib öö ja päeva vaheldumisel ulatuda kuni ±50-60°C. Samuti on ariidsetel aladel tavaliselt tugevad, püsivasuunalised tuuled.

Ariidsed alad hõlmavad tänapäeval ligikaudu 25% maismaa pindalast (sellel võiksid lisanduda ka nn polaarkõrbed, mis samuti täidavad nimetatud tingimusi)

sademed <250(200) mm/yr

aurumine>sademed

I Maa atmosfääri tsirkulatsioon.

1. Miks õhk liigub?
        a. globaalsed (tuule) süsteemid - laiaulatuslikud ja suure amplituudilised
        õhurõhu erinevused
        b. lokaalsed (tuule) süsteemid - piiratud alal valitsevate füüsikaliste
        parameetrite muutused/erinevus. Näit. pinnatemperatuuri erinevused

2. Tuule suund, ariidsete alade levik:
        a. Coriolis'e jõud.
        b. temperatuursete erinevuste gradient (lokaalsed süsteemid)
        c. ariidne vööde - põhja- ja lõunapoolkera 10-30° laiuskraadide vaheline vöönd

II Kõrbete tüübid

1. subtroopilised - seotud ariidse kliimavöötmega (Sahaara, Kalahari, Suur-Austraalia).

2. sisekontinentaalsed - määrav väike sademete hulk mäestikest ümbritsetud mandrite sisealadel (Gobi).

3. rannikukõrbed - külma ookeanivee "upwelling" mandrinõlval jahutab ranniklähedasel alal õhku, mistõttu väheneb õhu niiskuse siduvus (Peruu, Tchiili).

4. polaarkõrbed e. külmakõrbed - täidavad tingimust <250(200) mm sademeid aastas (Põhja Gröönimaa, Antarktika lumekatte vabad alad).

5. "varjukõrbed" - mäeahelike varjus asuvatel kõrgplatoodel. Väike sademete hulk.

2. Geoloogilised protsessid kõrbetes

I Murenemine, voolu- ja põhjavesi.

1. Murenemine:

a. rabenemine - valdavalt termaalne fraktsioneerumine
b. eluviaalsed katted - regoliit
c. porsumine - valdavalt oksüdatsioon - kõrbevaap/punasevärvilised setted

2. Voolu- ja põhjavesi:

a. ajutised järved ja vooluvee sängid - vaadid
b. põhjavee kapillaartõus ja aurumine
c. soolakud e. solontchakid

II Tuule tegevus

1. Tugevus, suund.

a. kiirus

v_z=5.75*v_h*logZ/K, kus

v_z- tuule kiirus antud kõrgusel maapinnast (Z)
v_h - hõõrdekiirus, sõltub pinna ja õhu vahelisest hõõrdejõust,
K - konstant, mis väljendab pinna ebatasasust ning on võrdne vahetult maapinna kohal oleva õhukese tsooni paksusega, kus õhu liikumine puudub. Tsooni paksus on tavaliselt 1/30 (pinna) osakeste diameetrist.

b. voolamise tüüp:
- laminaarne
- turbulentne

c. suund - maksimaalse temperatuuri või/ja rõhu gradiendi suunas

2. Erosioon.

a. haardekiirus - piirkiirus mille juures setteosakesed hakkavad liikuma. Sõltub keskkonna (õhu) tihedusest (d_a ), setteosakeste tihedusest (d_s) ja diameetrist (D):

v_r= A(d_s-d_a)/d_a*g*D, kus

g - gravitatsioonijõud
A - proportsionaalsuskoefitsent (õhus=0.1)

Keskmiselt on õhu haardekiirus peene- ja keskmiseteralise liiva korral 16 km/h. Oluliselt mõjutavad konkreetset haardekiiruse väärtust ka pinna ebatasasus, osakeste kuju ja sorteeritus (lõimis) ning ka pinnase niiskus.

Haardekiiruse (km/h) sõltuvus osakeste suurusest (mm)

b. deflatsioon e. tuulekanne

c. korrasioon e tuuleihe

3. Transport, settimine.

a. edasikanne:

                - hõljumina (savi, aleuriit - osakesed <0.1 mm)
                - saltatsiooniliselt (peen-keskmine liiv - valdav transpordiviis)
                - (pinnal) veeretades ( jämeliiv, kruus)

b. pinnavormid:

1. kulutuslikud

# deflatsioonilised nõod
# deflatsioonilised katted
# tuuletahukad

2. kuhjelised - eoolilised setted

# tuulevired - amplituud 0.1-100 cm, lainepikkus kuni 20 m.
# luited:

1. luidete kujunemine - eelluide, vall-luide, luite tasakaaluline ristiprofiil, luidete liikumine

Luidete kujunemine

2. luidete tüübid, luidestikud

- barhaan
- barhaanahelik
- ristiluide
- pikiluide
- paraboolluide
- (püramidaalluide)

# löss, lössitasandik - homogeenne stratifitseerumata peeneteraline setend mida iseloomustab suur poorsus ja võime hoida vertikaalseid või selle lähedasi seinu. Paksus kuni 100m. Keskmiselt 50% settest moodustab 0.01-0.05 mm materjal. Mineraalselt: kvarts, päevakivid, karbonaadid ja savimineraalid. Teke (hüpotees) - periglatsiaalsed tuulesetted. Püsiva suunaga (tugevad) tuuled liustiku serva ees. Näit. Kesk-Hiina Lössi Platoo.

Kalle Kirsimäe