<< tagasi

EESTI MAAVARAD.  

Põhimõisted. Maavarade klassifikatsioon. Maavarade uurimine. Varude klassifikatsioon.
Eesti maavarad: Põlevad maavarad. Ehitusmaterjalid. Keemiatoore. Muud.
Maavarailmingud . Üleriigilise tähtsusega maardlad.
Kirjandus. 

PÕHIMÕISTED

Maavara -- maakoorest ammutav mineraalne või organogeenne ainekogum, mida saab kasutada inimese majandustegevuses otseselt või temast inimtegevuseks vajalikke aineid ja materjale tootes. See on maavara loodusfilosoofiline määratlus, mis seob reaalselt looduses esineva aine inimtegevuse ja majandusega. Maavara juriidiline sisu seadustab tema kasutamise igapäevaelus -- aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis seetõttu on ressursina arvel. Maavara peab vastama etteantud nõuetele.

Eesti Vabariigi maapõueseaduse  (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=970635) alusel on maavara looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või lasundi lasumistingimused ja omadused vastavad kehtestatud  nõuetele ning mille lasund või selle osa on majandusliku tähtsuse tõttu keskkonnaregistris arvele võetud.

Maavara kaevandatakse maapõuest – maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kättesaadav maakoore osa.

Maavara(varu) kaevandamine on maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks tehtav töö maapõues, selleks vajalike allmaakaeveõõnte ja –ehitiste rajamine, maavara vedu ja esmatöötlemine (purustamine, sorteerimine, veetustamine, ladustamine), puistangute moonustamine ning kaevandatud ala või puistangute rekultiveerimine. Kõike seda reguleerib Kaevandamisseadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=828901)

Maavara kaevandamine toimub kaevandamisloa alusel. Kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue või maardla osa nimetatakse mäeeraldiseks.

Maavarade paiknemisel maakoores on kasutusel järgmised mõisted:

Maavarailming -- maavarakogum, mis esineb antud kohas mittetootmisväärsel hulgal või mille lasumuse ja koguse kohta on ebapiisavalt andmeid (vähe uuritud). Ilmingud on tähtsad maavarade otsimistöödel, juhtides samm-sammult suuremate lasundite poole.

Maavara leiukoht -- maakoore osa, kus maavara esineb tootmisväärsel hulgal, kuid momendil pole tema kasutuselevõtt majanduslikult otstarbekas.  

Maardla -- geoloogiliste töödega uuritud ja piiritletud ning keskkonnaregistris arvelevõetud maavara lasund.

Maagikeha -- konkreetse geomeetrilise kujuga maagist koosnev maavaralasund (soon, kiht, lääts, pesa, skarn, kimberliit). Ühes leiukohas võib maagikehasid olla palju, sageli väga keerukates vastastikustes suhetes.

Eesti maapõueseadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=970635) sätestab Eesti maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine.
Seadus reguleerib:

·         üldgeoloogilisi uurimistöid ja geoloogilisi uuringuid,

·         maavara kaevandamist, v.a. osa, mis on reguleeritud kaevandamis­seadusega

·         kinnisasja omaniku õigusi tema kinnisasja piirides asuvate maavarade kasutamisel,

·         üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ja kaevandamisega rikutud maa korrastamist

·         maapõue kasutamist (kaevandamisega mitteseotud) ja kaitset.

Keskkonnaregistri maardlate nimistu (endine Riiklik maavarade register) on andmekogu Eesti maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis paiknevate maavarade kohta. Keskkonnaregistri vastutavaks töötlejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud töötlejaks on Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus. Seisuga 1. juuli 2005 a. oli registris arvel 765 maardlat. Üleriigilise tähtsusega maardlaid on neist 43.

Maardlate nimistu sisaldab andmeid iga maardla asukoha, uurituse, suuruse, maavaravarude koguse, kvaliteedi ja tehnoloogiliste omaduste kohta.

Maavaravarude koonbilanss koostatakse maardlate maavaravarude koguse ja muutuste kohta. See on riiklik statistiline aruanne, mida peetakse Statistikaameti poolt kinnitatud vormi kohaselt.

MAAVARADE KLASSIFIKATSIOONID

Rakenduslik klassifikatsioon – aine olekut, kasutamist ja koostist silmas pidades:

·         METALLILISED (metallurgia toore, maagid)

·         MITTEMETALLILISED (ehitusmaterjalid, keemiatööstuse toore)

·         PÕLEVAD (energeetikatoore)

Geneetiline klassifikatsioon (Pirrus 2000):

·         ENDOGEENSED -- Maa siseenergia baasil toimivate protsesside toimel kujunenud

A. Magmatogeensed (magmaprotsesside osavõtul tekkivad)
Magmatekkelised maavarad kujunevad Maa sügavuses aeg-ajalt tekkiva sulavedela, gaasidest rikastatud silikaatse sulami -- magma -- aeglasel ja järkjärgulisel tardumisel, millele kaasneb rida füüsikalisi nähtusi nii magmakoldes endas kui ka kõrgete temperatuuride ja magmast eralduvate fluidumite toimel seda kollet ümbritsevates kivimimassides. Maavarade teke magmakollete mõjusfääris oleneb paljudest teguritest: magma algkoostisest, ümbriskivimite iseloomust, tardumiskiirusest jm. Seetõttu jagatakse magmakolde mõjupiirkonnas toimuv erinevateks etappideks, mis hästi kajastub ka kujunevate maavarade koostises ja iseloomus:

1.      magmakoldelised -- algmagmas toimuvate protsesside toimel kujunevad maavarad, mille juhtivaks teguriks on algmagma gravitatsiooniline diferentseerumine pika aja ja jahtumiskristalliseerumine väljalangevate komponentide toimel (Pt, Cr, Ti, Cu, Fe, Ni, Co-maagid ning magmakivim kui ehitusmaterjal -- plokid, killustik)

2.      jääkmagmalised -- magmakolde ääreosas kujuneva teistlaadse sulamiga e. jääkmagmaga seotud maavarad. Jääkmagma on raskematest elementidest (rauast jt.) vaesustunud ja kergetest elementidest ja lenduvatest gaasidest rikastunud magma (Li, Be, B, Nb jt. haruldased elemendid, vääriskivid)

3.      pneumatolüütilised -- magmast eraldunud tulikuumade gaaside ja ülekuumenenud lahustega ümbriskivimi lõhedesse ja tühikutesse kantud elementide baasil kujunenud mineraalid. Iseloomulikud on oksiidsed ühendid (magnetiit, hematiit), sulfiidsed ühendid (Cu, Co, Zn, Pb)

4.      hüdrotermaalsed -- kuumade ja liikuvate gaaside järel tungivad magmakollet ümbritsevatesse kivimitesse vesilahused, mis kannavad endas lahustunud kujul mitmesuguseid metalle ja teisi elemente, mis varasemates protsessides ei leidnud endale väljakristalliseerumiseks sobivat peremeesmineraali. Värvilise metallurgia maagid.

B. Metamorfogeensed -- algsete leiukohtade ümberkujunemine  moondeprotsessidel kõrgete rõhkude ja temperatuuride mõjualal, kuid seda tahkest faasist väljumata, kujuneb ümber mineraloogiline vorm avaldudes peamiselt kivimite füüsikaliste omadustes.

1.      metamorfsed (e. moondel tekkinud) -- lubjakividest kujunevad marmorid, liivakividest kvartsiidid, samuti mõned grafiidi, asbesti ja talgilasundid

2.      metamorfiseerunud (e. moondel ümber kujunenud) -- eelduseks on maavaralasundi algne olemasolu, mis moondeprotsesside mõjuväljas üksnes rikastub. Raudkvartsiidid.

·         EKSOGEENSED -- välisjõudude e. Päikese energia osavõtul kulgevate protsesside toimel kujunenud

A. Murendmaardlad -- süvakivimite rabenemisel ja porsumisel tekkinud murend
Süvakivimite murenemine maapinnal toimub kahel erineval viisil -- mehaanilisel lagunemisel (rabenemisel) ja keemiliste muutuste teel (porsumine). Sealjuures leiab aset murendi selekteerumine – püsivamad ja väheliikuvad komponendid jäävad kohale, lahustuvad ja liikuvamad viiakse süsteemist välja või paigutatakse eemale. Murendmaardlatena vaadeldaksegi peamiselt paigalejäävaid ainemasse. Kolm alatüüpi:

1.      purdmaardlad -- kujunevad murenemisprotsessidele vastupidavatest komponentidest, mis vabanevad algsest kivimist füüsikalisel rabenemisel või osakesi liitvate vähempüsivate komponentide lagunemisel ja järkjärgulisel ärakandel. Võivad kujuneda nii algse aine paigalejäämisel kui ka piki mäenõlvasid allavarisenud ja ajutiste veevoolude poolt veidi ümberpaigutatud kuhjetena. Üldiselt on nende tööstuslik potentsiaal väike.

2.      jääkmaardlad -- murenemiskoorikus eemalduvad kergesti lahustuvad leelis- ja muldmetallid, kuhjuvad väheliikuvad elemendid ja nende ühendid. Jääkmaardlate teke sõltub tugevasti nii lähtekivimite iseloomust kui ka murenemise klimaatilistest tingimustest. Otsustav osa Al, Ni ja Co ning kaoliini tootmisel.

3.      infiltratsioonimaardlad -- kujunevad murenemisvööst eralduvate lahuste tungimisel lähikonna poorsetesse kivimitesse, kus toimub väljasadestumine. Nii rändavad ümbriskivimitesse Fe, Mn, Cu, V, U, P, mõnikord moodustuvad kipsi, boraatide, magnesiidi ja optilise kaltsiidi leiukohad.

B. Settelised -- settimisprotsessis kujunenud maardlad. Põhitekkeviisi järgi eraldatakse:

1.      mehhanogeensed (puistmaardlad) -- vooluvee toimel sorteeritakse murendit suuruse ja kaalu järgi - suurem ja raskem jääb paigale, peenem kantakse mööda vooluteed allapoole. Vormilt on need enamasti kihilised või lamedad läätsjad kehad, mis on orienteeritud piki jõeorge. Kulla, plaattina, kassiteriidi, tsirkooni, ilmeniidi, granaadi kuhjed. Kuhjumine ja rikastumine toimub ka mererandadel lainetuse toimel.

2.      kemogeensed -- leiukohatüübi moodustab murenemisprotsessis tekkinud ja vees lahustunud aine, mis murenemispaigast veevooludega väga kaugele kantakse. Ühe või teise lahustunud komponendi sadestumine tahkesse settesse toimub rahuliku reziimiga veekogudes – järvedes, meredes, laguunides või siis kohtades, kus keskkonnatingimused vees järsult muutuvad, nn geokeemilistel barjääridel. Rauamaagilasundid, lubjakivide ja dolomiidi lasundid, soolalasundid, fosforiidid.

3.      biogeensed -- organismid oma elutegevuse kindlustamiseks valmistavad mineraalainest tugevaid osiseid. Organismide surres langevad nende kojad veekogu põhja. Kojad võivad olla lubiainest, fosforiidist või orgaanilise päritoluga kitiinist. Ränikivimid, fosforiidid, biogeensed karbonaadid. Tähtsaima osa moodustava põlevad maavarad e. kautobioliidid, mis kujunevad organismide elusaine surmajärgse ümbermoodustumise teel ja selles peituva süsiniku säilitamise näol. Turvas, pruunsüsi, kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas.

C. Vulkaanilis-settelised
Segatekkeline leiukoha tüüp, kus kasulik komponent pärineb endogeensest allikast, tuuakse maapinnale vulkaanipurskel, sorteerub ja sadestub maismaal või veekogudes setteprotsessidele iseloomulike seaduspärasuste järgi. Hematiitsed rauamaagid (Saksamaal), mangaani (Sveits, Kahastan) ja boorileiukohad (Peruu, Tšiili, USA), bentoniitsavid (esinevad ka Eestis, kuid mitte maavarana).

MAAVARADE UURIMINE -- sihipärased ja etapiviisilised geoloogilised uurimitööd maavarade otsimiseks ning leitud maavaraleiukoha kasutuselevõtu korraldamiseks.

1. GEOLOOGILINE KAARDISTAMINE -- selgitab maavarade esinemise perspektiivalad ning loob vajaliku teabebaasi otsingutööde suunamiseks.

2. OTSING -- lähtutakse geoloogilisest kaardist näidates, mida antud territooriumil otsida tasub. Määratakse piirkond, kus otsitava maavara leiukoht on kõige reaalsem. Kasutatakse suhteliselt odavaid meetodeid (eelkõige geofüüsikalisi): magnetomeetria, elektromeetria, seismomeetria jne. Lõppsammuks on leiukoha avamine otseste geoloogiliste vahenditega - kaevandite ja puurimistöödega. Võetakse proovid, hinnatakse leiukoha suurust ja ressurssi.

3. UURING -- on seotud juba maavara kaevandamiseks vajalike eeltöödega. Määratakse maardla kontuurid, arvutatakse varud, selgitatakse kaevandamise mäetehnilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, tehakse majandusarvestused ja mõeldakse ammendatava kaevandusala rekultiveerimisvariantidele.

·         Eeluuring -- leiukoha kontuurimine, tööstuslikult kasutuselevõetava osa piiritlemine, maavaravaru määramine, detailuuringuks sobivaima piirkonna selgitamine

·         Detailuuring -- eeluuringuga kaetud suurema leiukoha kõige tootmisväärsemal osal. Põhieesmärk: andmete saamine maavara kasutuselevõtuks vajaliku mäetööstusliku ettevõtte projekteerimisel. Toimub nn. tehnoloogilise proovi võtmine

·         Järel- või ekspluatatsiooniline uuring -- kaevandamistegevuses ettetulevate probleemide lahendamine: põhjavee ilmumune, rikkevööndid, karst, maavara kvaliteedi ootamatu muutumine jne.

VARUDE KLASSIFIKATSIOON

Maardla piiritletud alal olev etteantud nõuetele vastav maavara kogus moodustab maardla maavaravaru. Et kaevandatav maavara tagaks küllaldase tulu, peab selle kogus e. maavaravaru olema piisav, kaevandamine odav, toodangu hind kõrge ja turg püsiv. Sellistes tingimustes võib öelda, et maavara on kaevandamisväärne e. majanduslikult tasuv. Kui maavara kvaliteet ja varu suurus on määratud küllaldase täpsusega, siis on maavaravaru geoloogiliselt usaldusväärne.

Maavaravaru liigitatakse majandusliku tasuvuse ja geoloogilise usaldusväärsuse järgi.

PROGNOOSVARU (P) -- saadakse maavara otsingutööde tulemusena. Aluseks on juba konkreetne leiukoht, enamasti on kasutada usaldusväärsed labiroanalüüsid kasuliku komponendi sisalduse või maavara kasutamiskõlblikkuse kohta, on ettekujutus maavaralasundi geomeetriast ja levikupiirkonnast.

RESERVVARU (R) -- saadakse eeluuringu tulemusel. Hinnatakse maavara kasutuselevõtu otstarbekust.

TARBEVARU (T) -- määratakse detailuuringul, mis kindlustab maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks vajalikud andmed.

Kasutamisvõimalikkuse ja majandusliku tähtsuse alusel jaotatakse tarbevaru ja reservvaru:

·         aktiivne (Ta, Ra) -- kui maavara tootmisel, rikastamisel ja töötlemisel kasutatav või kasutuselevõetav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise, keskkonnakaitse ja ökoloogilise ohutusnõuete täitmise ning varu kasutamine on majanduslikult otstarbekas ja kasulik

·         passiivne (Tp, Rp) -- kui maavara kasutamine ei ole käesoleval hetkel looduskaitseliselt võimalik, keskkonnakaitseliselt või ökoloogiliselt ohutu, majanduslikult kasulik või tehnoloogiliselt raske, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks varuks

EESTI MAAVARAD

Klassifikatsioon (Reinsalu 1998):

Põlevad maavarad e energeetilised maavarad
Põlevkivi (kukersiit) -- Kütus ja õlitoore
Diktüoneema argilliit -- ei kasutata
Turvas -- kütte- ja väetisturvas

Ehitusmaterjalid
Lubjakivi -- tsemendi-, ehitus- ja põletuslubjakivi
Dolomiit -- viimistlus, ehituskivi, klaasidolomiit
Kristalliline ehituskivi (graniit) -- viimistlus- ja ehituskivi
Liiv -- ehitus-, klaasi-, vormiliiv
Kruus -- ehituskruus
Savi -- tsemendi, rasksulav, keraamiline ja keramsiidisavi

Maagid
Rauamaak -- ei kasutata (vt. Maavarailmingud)

Keemiatoore
Fosforiit -- ei kasutata
Lubjakivi -- tehnoloogiline (toore toiduaine-, klaasi-, paberi- jm tööstuses)

Muud
Järvemuda -- põlluväetis, söödalisand, ravimuda
Meremuda -- ravimuda
Järvelubi -- söödalisand
Turvas -- alusturvas

Põlevad maavarad:

Põlevkivi e. kukersiit (Aarna, 1989; Kattai jt.,2000)

Ordoviitsiumi šelfimeres kujunenud orgaanilise aine kuhjum, koosneb 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest, peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänustest.
Põlevkivi levib Paldiski pankrannalt ida suunas kuni Loode-Venemaani. Lõuna suunas kiildub välja Peipsi keskkosas, Mustvee joonel. Territoriaalselt hõlmab kukersiidikihtide leviala 50 000 km².
Stratigraafiliselt hõlmab Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademe.

EESTI maardla -- 3940 km² , tootsa kihindi moodustavad 7 kukersiidi kihti (tähistatakse tähtindeksitega A-st F-ni)  ja 6 lubjakivi vahekihti, maksimaalse paksusega 2.9 m maardla põhjaosas.
TAPA leiukoht -- kasutuselevõtmise raskuste ja põlevkivi madala kvaliteedi tõttu on see käesoleval ajal bilansist maha arvatud
Kasutamine: 90% energeetikas, 8% põlevkiviõli tootmiseks, 2% põlevkivijääkide kasutamine ehitusmaterjalide tootmiseks.
 

Diktüoneema argilliit

Tavapärane põlevkiviliik - orgaanilise ainega (12–17%) läbi imbunud kõvastunud savikivim, mis lasub ordoviitsiumi allosas vahetult fosforiidilasundi peal (Alam-Ordoviitsiumi Türisalu kihistu). Sisaldab graptoliitide Dictyonema fossiile.
Lasund levib katkematu kihina Eesti põhja- ja loodeosas Hiiumaalt Narvani, kuid arvestatavad paksused (>3 m, max 8 m Osmussaarel) jäävad Haapsalu-Tallinna vahelisele alale.

Kasutamine tõkestatud: madal orgaanikasisaldus (<20%), kõrge püriidi (FeS₂ )-sisaldus (kuni 9%). Viimane laguneb põletusprotsessidel vääveloksiidseks gaasiks, mis põhjustab atmosfäärisaastet.
Perspektiivikamaks loetud temas esinevate haruldaste elementide (U, Mo, V) kõrgendatud sisalduse tõttu. Kaevandati Sillamäel 1948-1952 uraani tootmiseks.
 

Turvas

Surnud taimede jäänustest koosnev ja õhu käes tumedaks muutuv ning maapinnale ladestunud suure veesisaldusega (88–92%) orgaaniline aine. Koosneb süsinikust (50–60%), vesinikust (5–7%), hapnikust, alati sisaldab lämmastikku (2–3%), fosforit <0.2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid).

Sood hõlmavad 22.3% Eesti territooriumist. Suurimad ja tähtsamad sood on:
Puhatu (57 000 ha),  Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha).

Turbamaardlatena käsitletakse soid pindalaga üle 10 ha ja turbakihi paksusega üle 0.9 m.
Niisuguseid soid on Eestis 1626, tööstuslikult-majanduslikult huvipakkuvamad on 520 (Orru 1995).

Turvas jaotub tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks:

·         hästikõdunenud madalsooturvas, mida kasutatakse peamiselt kütteturbana, vähem väetusturbana. Moodustab 85% varude üldhulgast.

·         vähekõdunenud rabaturvas, kasutatakse põllumajanduses alusturbana, vahem aiandusturbana. Moodustab 15% varude üldhulgast.

Turba üldvaru on hinnatud 2.37 mrd t.

Uued kasutussuunad: meditsiin, kosmeetika, keemiatööstus, filtri- ja sorbendiasjandus
 

Ehitumaterjalid:

Paekivi -- karbonaatsete kivimite – lubjakivi, dolomiidi ja mergli üldnimetus.

Ordoviitsiumi ja Siluri ladestu 400 m paksusest paelasundist kasutatakse vaid üksikuid lubjakivi ja dolomiidi kihte.

·         Ehituskivi – hea survetugevusega, külmakindel ning löökidele ja kulumisele vastupidav

O₂ Lasnamäe ja Uhaku lademe nn ehituslubjakivi
Karjäärid: Harku, Väo, Kunda

Killustik - kasutatakse ülalnimetatud ehituskivi
O₂ Oandu lade: Vasalemma, Rummu
S₁ Raikküla lade: Pusku, Mündi, Pajusi
S₁ Jaagarahu: Anelema, Kurevere, Muhu

·         Viimistluskivi – dekoratiivse siseehitusega monoliitsed dolomiidid

S₂: Kaarma, Selgase, Mustjala, Tagavere
Võiks kasutada: Oandu lademe krinoiidlubjakivi nn. Vasalemma marmorit (Padise leiukoht), Raikküla lademe dolomiidistunud lubjakivi nn. Kalana marmorit (Kalana leiukoht)

·         Tehnoloogiline paas -- tooraine mitmesugustele tööstusharudele, põhiliseks nõudeks tema kõrge puhtuseaste, st. lisandite vähene hulk

Lubjatööstus: Rakke, Karinu (kasutusel), Aavere, Võhmuta, Metsla, Tamsalu
Tsemenditööstus: Kunda
Paberi- ja tselluloositööstus ning metallurgia - nõuetele vastavad Padise ja Rummu
Klaasidolomiit: Hellamaa
Keemia- ja toiduainetetööstus
 

Kristalliinne ehituskivi (graniit)

Väärtuslik ehitusmaterjal killustikuna, betoonitäitena, ehituskivina. Eestis on seni kasutatud ehituses ja killustiku tegemiseks rändkive.

MAARDU graniidimaardla -- graniit lasub 170-200 m sügavusel, kivimi kvaliteet on kõrge, tootmine võimalik vaid maa-alusel kaevandamisel, mis Eestis aga lähiajal majanduslikult vaevalt võimalik on.
 

Liiv ja kruus

Tähtsamad leiukohad seotud mandrijää sulavete kuhjatud setete ja pinnavormidega -- oosid, mõhnad, deltad, samuti tuule- ning mere- ja järvetekkelised. Looduslik liiv ja kruus on mitmekomponendilised süsteemid - üks võib täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed (aleuriit). Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud.

 

Geoloogilise ehituse keerukuse ja materjali kvaliteedi muutlikkuse astmelt jaotatakse maardlad 3 tüüpi:

·         maavara moodustab püsiva paksuse ja kvaliteediga kihikujulise lasundi (glatsiofluviaalsed deltad ja sandurid ja jääjärve tasandikud). Tegemist on liivaga, sisaldab 95% ringis kvartsi. Sobivad paremini silikaatmaterjalide tootmiseks ja teedeehituses. Deltasetted: Tallinn, Huntaugu, Kuusalu, Kolli . Jääjärvelised liivad on üldiselt peeneteralised ja savikad, sobiksid äärmisel juhul ehitusliivaks.

·         läätsjad maardlad, kus maavara moodustab suhteliselt piiratud, ovaalse kujuga lasundi ning materjali kvaliteet on sageli muutlik (vanad voolusängid, rannamoodustised). Balti mere staadiumite rannavallidega on seotud jämeteralised, kuid suhteliselt hästisorteeritud kruusamaardlad: Määvli, Kõpu, Tehumardi.

·         maardlad, mis on seotud positiivsete pinnavormidega, kus lasuvad vallseljandike ja küngasseljandike kujuga (oosid, mõhnad, otsmoreenid, luited ja samuti rannavallid). Materjal võib nendes olla väga muutlik, läbipõimunud või kihitatud.

Erandiks on siiski luited , mis koosnevad ühtlaseteralisest ja suure SiO₂-sisaldusega (70-92%), mis teeb ta sobilikuks silikaatsete ehitusmaterjalide. Suuremad luited on seotud Antsülusjärve ja Litoriinamere transgressioonidega. Kasutuselolevad maardlad: Variku, Varkja, Kaiste.

Liiva-kruusa kasutusalad sõltuvad samuti materjali kvaliteedist, tulenevalt siis lõimisest, keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest. Peamised kasutusalad on:
betooni täitematerjal (kruus), ehitusliiv, teedeehitus (kruus), raudteeballastkiht (kruus), silikaatehitusmaterjalid, klaasiliiv, vormiliiv, keraamikatööstuse liiv

Looduslikult kvaliteetset liiva ja kruusa leidub harva. Parema kvaliteedi saamiseks kasutatakse rikastamist. Eestis on aga 90% ulatuses kasutatud töötlemata materjali. Rikastamise probleemidega on suhteliselt vähe tegeldud ja pealegi on see majanduslikult kulukas. Kuid konkurentsis püsimiseks tuleb orienteeruda rikastatud toormele. Rikastamise tehnoloogiat on rakendatud Vooremäe, Pannjärve ja Männiku karjäärides.

 

Tehnoloogiline liiv -- klaasiliiv, vormiliiv

Esitatakse kõrgendatud puhtusenõuded:
– SiO₂ (kui peamine klaasistuv komponent) -- >95%, kõrgkvaliteetne >98%,
– Kahjulikud lisandid on nn. värvoksiidid (Fe, Ti, Cr, V-oksiidid).
        Fe₂O₃ -- peab olema alla 0.5%, läbipaistva klaasi saamiseks alla 0.2%
        Al₂O₃ -st oleneb klaasi mehaaniline tugevusja keemiline püsivus -- norm alla 2.5%, liiga suures koguses (>4%) muudab klaasi raskelt sulavaks.
        CaO, MgO, K₂O ja Na₂O on samuti limiteeritud
        Raskete mineraalide sisaldus

Vormiliiva kasutatakse põhikomponendina valuvormide ja varraste valmistamiseks. Liiv peab olema küllaltki tulekindel ja tugev, suure gaasiläbilaskvusega, ega tohi sisaldada kahjulikke lisandeid (sh. ka orgaanilist lisandit - sulfiidväävel, org. aine).

Silikaatliiva kasutatakse telliste jt silikaattoodete valmistamiseks (tegemist on põletamata toodetega) koos mineraalse sideaine ja mördisegu kivistumisel. Liiva 90-95%, lubi 5-10%. Sobiv on eriteraline kui hästi haakuv, terade nurgeline kuju ja krobeline pind.

Tehnoloogilise liiva maardlad kuuluvad Kesk-Devonisse (Gauja lade) – Piusa ja Kaku maardlad. Piusa liiv sisaldab 97-98% SiO₂. Tegu on praktiliselt kvartsliivaga. Kaku liiv on peeneteralisem ja sisaldab rohkem rauakomponente 0.4-0.8%. Mõlemad liivad sobivad looduslikul kujul valuliivaks ja värvilise klaasi tootmiseks.
Alam-Kambriumi nõrgalt tsementeerunud Tiskre kihistu liivakivi sobib ka tehnoloogiliseks liivaks. Eestis pole kasutusel, kuid Venemaal on seda klaasitootmisel kasutatatud. Sisaldab 97-99% SiO₂.
 

Savi

Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Lisandina aleuriitne materjal ja liivaterad. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass).

Vanuse järgi:

·         Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 60–70 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri

vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi
Tootmine: Tallinna Keraamikatehas
Aseri ehituskeraamika (tellised, katusekivid)
Kunda tsemenditootmine

·         Devon -- Burtnieki ja Gauja lademed

Joosu, Küllatova, Süvahavva, Sänna
vähekvaliteetne kergsulav pruunikirju savi
kvaliteetsemad rasksulavad (1380–1450° C) hallid savid
Tootmine: tellised, keraamilised plaadid, fassaadtellised

·         Kvaternaar -- jääjärvelised  viirsavid

Sakla, Türi, Vana-Vigala, Tohvri, Perametsa, Määsi
Tootmine: tellised, keraamika, sobiks ka keramsiidi tootmiseks
Arumetsa - ühtlaseilmeline pruunikas savi, kergsulav, kiirel põletamisel erakordsete pundumisomadustega. Valmistatakse kergkruusa e. keramsiiti
 

Keemiatoore:

Paekivi (vt. tehnoloogiline paas)

Fosforiit e. oobulusliivakivi

on tekkinud Kambriumi ajastu lõpus ja Ordoviitsiumi alguses (500 milj a.t.) -- Pakerordi lademe Kallavere kihistu. Mineraalses koostises kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat (viimasest koosnevad käsijalgsete e. brahhiopoodide kojad). Käsijalgsete kodade tükid sisaldavad 35–38% P₂O₅

4 maardlat: TSITRE, TOOLSE, ASERI ja RAKVERE.

Kaevandatud Maardus (lõpetati 1991), teisi pole olnud võimalik evitada erinevatel põhjustel, enamasti keskkonnaprobleemide tõttu. Loe fosforiidisõjast

Kasutamine: Maardu fosforiidist valmistati väheväärtuslikku fosforiidijahu või lisati Koolast toodud superfosfaadile

Uute fosforiidimaardlate evitamist on takistanud kaks probleemi:

·         raskused maardlate kompleksel kasutamisel,

·         hüdrogeoloogilised muutused kaevanduste (karjääride) piirkonnas, mis võivad viia mitme põhjaveelademe märgatava kuivenemisele

Kõige reaalsem oleks Toolse evitamine, kusjuures tuleks ära kasutada ka katendis olevad maavarad (diktüoneemakilt, aleuriitne savi, glaukoniitliivakivi ja lubjakivi).
Rakvere asub täielikult Pandivere veekaitsealal, Aseri fosforiit on suhteliselt rauarikas ja halvasti rikastatav, Tsitre asub Lahemaa Rahvuspargis.
 

Muud:

Mudad: pärastjääaegsetes veekogudes (järvedes, merelahtedes) lõpuni lagunemata orgaanilisest ainest kujunenud mudad.

·         mageveejärvede muda e. sapropeel (järvemuda)

Arvel on 1100 sapropeeliga järve, detailsemalt on uuritud Ülemiste, Harku ja Kahala järve ning Värska lahte.
Kasutamine:  ravimuda (Värska), põllumajanduses väetamiseks, looma- ja linnusöödana (vitamiinid)

·         soolaste veekogude muda e. meremuda

Raviomadusega. Enamuuritud ja kasutatakse Lääne-Eesti lahtede muda: Haapsalu, Mullutu-Suurlaht, Käina
 

Diatomiit: pärastjääaegne laguunide vähetihenenud setend, mis koosneb ränivetikate kodadest. Kasutatav täite- või isoleermaterjalina ehituses või sorbendina keemiatööstuses.
Eestis ei kasutata. Arvel on Leekova maardla (55 ha, kihipaksusega  kuni 3 m), vähesel määral leidub Rannametsas.

Järvelubi: pärastjääaegsetes sulglohkudes tekkinud peenest kaltsiidist koosnev valge ja kollakas setend.
Eestis laialt levinud ja kasutamist leidnud söödakriidi ja ehitustöödel lubjavärvina. Maavarana arvel vaid Varangu (280 ha, kihipaksus kuni 3 m).
 

MAAVARAILMINGUD EESTIS

Kui maavara on küll teada või esineb üksikutes kohtades, ent pole mitte midagi teada tema lasumusest ega kogusest, siis räägime maavarailmingust.

Rauamaagid

·         Jõhvi magnetiline anomaalia - maak kõrge kvaliteediga (Fe keskmiselt 31%), lisandeid  (kahjulikke ja fosfor) vähe (0.08%). Maak algab 230 m sügavuselt, hinnangute kohaselt pole tootmine majanduslikult võimalik.

·         Eesti läänesaartel Alam-Kambriumi aleuroliitides ja savides, kihtide väike paksus ja suur sügavus (200–400 m)

·         Püriidi 5–10 cm paksune kiht  diktüoneemakilda ja fosforiiti sisaldava oobulusliivakivi piiril.

Polümetallid

·         pliimaagi galeniidi (PbS) kristallid Võhma ümbruses. Mineraal paikneb tühemikerikkas Alam-Siluri Adavere lademe bretsadolomiidis. Samad ilmingud Aseri ja Rakvere ümbruses.

Looduslikud värvained -- rakendamist ei leia.

·         Ooker (sooraua pude erim) kollase või punase värvipigmendi tootmiseks on kasutatud Lõuna-Eesti piirkonnas

·         Roheline glaukoniit -- esineb 1–2,5 m kihina diktüoneemaargilliidi peal

Maagaas

·         Metaani ilmingud Keri saarelt, 1905–1912 kasutati seal gaasi tuletorni valgustamiseks ja kütteks

·         Suur-Prangli saarel, kvaternaarisetetest (sügavusest 25-123 m) gaaside eraldumine mullidest kuni intensiivsete purseteni koos liiva ja kruusaga. Varu osutus väikeseks, <17 milj m³

Nafta
On teada üle 150 väikese nafta-bituumeniilmingu, 2 suuremat piirkonda:
Kirde-Eesti -- tahkete bituumenite (asfaltiidi) väikesed läätsed Alam-Kambriumi ning Alam- ja Kesk-Ordoviitsiumi settekivimites
Lääne-Eesti (eriti Hiiumaa) – Kesk-Ordoviitsiumi kuni Siluri settekivimites (360 m-ni maapinnast).

 

Maardlate jagunemine (Maapõueseadus §3)

Maardla on üleriigilise või kohaliku tähtsusega.

·   üleriigilise tähtsusega on kõik piiriveekogus, territoriaal- või majandusvööndis asuvad maardlad ning maismaal asuvad maardlad, mille

(1) kvaliteet või kogus riigi majandusarengust lähtudes on olulise tähtsusega

(2) maavarast valmistatud toodetel on ekspordi potentsiaal

(3) maavara kaevandamisest lähtuv oluline keskkonnamõju ulatub mitmesse maakonda või ületab riigipiiri

Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus.

• Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kandmata maardla on kohaliku tähtsusega

Omand maavarale (Maapõueseadus §4)

Riigile kuuluval kinnisasjal ja siseveekogus asuv maavara kuulub riigile. Olenemata kinnisasjast kuuluvad riigile:

(1) Aluspõhja maavara

(2) Üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara

(3) Ravitoimega järve- ja meremuda

ÜLERIIGILISE TÄHTSUSEGA MAARDLAD (Maapõueseaduse alusel määrus nr.131: 24.06.2005) – link: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=912187

·         põlevkivimaardlad:  Eesti

·         fosforiidimaardlad:  Aseri, Rakvere, Toolse, Tsitre

·         lubjakivimaardlad:  Aavere, Harku, Karinu, Kunda, Metsla, Nabala, Vasalemma, Võhmuta, Väo

·         dolomiidimaardlad: Anelema, Hellamaa, Kaarma, Koonga, Kurevere, Orgita-Haimre

·         graniidimaardla: Maardu

·         savimaardlad: Arumetsa, Aseri, Joosu, Kallavere, Kunda, Küllatova

·         liivamaardlad: Hiiumadala, Kaku, Naissaare, Pannjärve, Piusa, Prangli, Tallinna-Saku

·         turbamaardlad:  Ellamaa, Endla, Epu-Kakerdi, Lavassaare, Puhatu, Sangla

·         meremudamaardla: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe

KIRJANDUS

Aarna, A., 1989. Põlevkivi. – Sari:  Mosaiik, nr. 49. Tallinn, 143 lk.
Kattai, V., Saadre, T., Savitski, L. (koost.) 2000. Põlevkivi: geoloogia, ressurss, kaevandamistingimused. – Eesti Geoloogiakeskus, Akadeemis Trükk, 226 lk.
Maapõueseadus (alates 01.01.2006) - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=970635
Orru, M., 1995. Eesti turbasood. – Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 240 lk.
Pirrus, E., 2000. Maavarade geoloogia. – TTÜ Mäeinstituut, Tallinn, 83 lk.
Raukas, A. Eesti Loodus.-- Maavarad, lk. 74-91.
Raukas, A., Teedumäe, A. 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. – Estonian Academy Publishers, Tallinn, p. 313-373.
Reinsalu, E. 1998. Mäemajandus. – TTÜ Mäeinstituut, Tallinn, lk. 1-19.

06.02.2006

Maris Rattas