<< tagasi

KIVIMID: OMADUSED, KLASSIFITSEERIMINE JA TEKE
ÜLDISELOOMUSTUS: TARDKIVIMID. SETTEKIVIMID. MOONDEKIVIMID
 

1. KIVIMI MÕISTEST

• Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena.

• Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusel nad tekkisid.

Kivimitüüpe iseloomustavad suhteliselt püsivad füüsikalised omadused - tihedus, värvus, soojusjuhtivus jt.
 

2. KIVIMITE FÜÜSIKALISED OMADUSED.

Kivimite makroskoopilisel kirjeldamisel jälgitakse kivimi omadusi, millised pole omased ühelegi teda moodustavale mineraalile (koostiskomponendile) üksikuna, vaid iseloomustavad nende kogumit kui sellist.

Kivimi füüsikalised omadused väljendavad tema koostiskomponentide keskendatud omadusi Ainult ühe mineraalse liigi kristallidest koosnevate monomineraalsete kivimite rida füüsikalisi omadusi - tihedus, kõvadus, värvus, soojusjuhtivus, sulamistemperatuur - langevad ligilähedaselt kokku neid moodustava mineraali omadustega.

Kuivõrd kivimid on mineraalsed (tavaliselt polümineraalsed) agregaadid, siis sõltuvad nende omadused ka üksikute koostisosade paigutusest, absoluutsest ja suhtelisest suurusest, asendist üksteise suhtes jt. näitajatest, millised iseloomustavad osakeste ruumilise paiknemise või ruumi täitmise viisi. Viimatinimetatud tunnuste kirjeldamiseks kasutatakse struktuuri ja tekstuuri mõisteid.
 

STRUKTUUR

Struktuur väljendab kivimi  koostisosade kuju, absoluutsest või suhtelisest suurust ning hulgalisi suhteid.

Mineraalide, kivimitükkide, organismide jäänuste, vulkaanilise klaasi jt. võimalike koostisosade suurus, kuju ja omavahelised suhted määravad ära neist moodustunud kivimi struktuuri. Mõisted eriteraline, suureteraline, peitkristalne, idiomorfne jt. iseloomustavad kivimite struktuuri.
 

TEKSTUUR

Tekstuur väljendab kivimi koostisosade orienteeritust, ruumilist paigutust üksteise suhtes ja jaotust kivimis.

Tekstuur võib olla massiivne, poorne, kildaline, kihiline, voolutekstuur jne.

Mineraalse koostise kõrval on struktuur ja tekstuur kivimi kõige olulisemad makroskoopilise määramise tunnused, mis peegeldavad nii kivimi tekkeaegseid füüsikalis-keemilisi tingimusi kui temas toimunud hilisemaid muutusi.
 

3. KIVIMITE KLASSIFITSEERIMISE PRINTSIIBID.

Kivimite klassifitseerimine on mineraalidega võrreldes mõnevõrra komplitseeritum. Erinevate kivimitüüpide mineraalne ja keemiline koostis on püsivad vaid teatud piirides, mistõttu nimetatud omadused ei saa olla kivimite süstematiseerimisel ainsaks ja peamiseks aluseks. Kivimite omadused tulenevad nii neid moodustavate mineraalide omadustest kui ka nende ruumilisest jaotusest ja üksteisega liitumise tugevusest. Kõik need tegurid võivad aga varieeruda küllalt suures ulatuses, mille tulemuseks on rea koostiselt ja omadustelt üleminekuliste kivimtüüpide teke, milliste piiritlemine jääb tinglikuks. Siit tuleneb ka olukord, kus kivimite klassifitseerimisel arvestatakse üheaegselt mitut tunnust, näiteks tekkeprotsessi, -kohta, koostist, koostiosade tekstuuri-struktuuri, lähtematerjali päritolu jne.

Esmalt lähtutakse kivimite klassifitseerimisel tekkest e. geneesist, mille järgi eristatakse kolm suurt rühma:
 

1. magma e. tardkivimid,

2. settekivimid,

3. moonde e. metamorfsed kivimid.

Magma- ehk tardkivimid moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel). Moondekivimid tekivad kõigi võimalike kivim- tüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu, aga samuti gaaside ja lahuste toimel maakoores. Rühmade detailsem jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi.
 

TARDKIVIMID

Tardkivimid rühmitatakse magma tardumise koha (sügavuse) järgi:

• efusiivseteks e. purskekivimiteks
• intrusiivseteks e. süvakivimiteks.

Edasisel liigendamisel peetakse silmas juba tardkivimite ainelist koostist, jaotades neid SiO₂ sisaldusest (massiprotsentides) lähtudes:

• happelisteks (SiO₂ 65-75%),
• keskmisteks (SiO₂ 52-65%),
• aluselisteks (SiO₂ 40-52%) ja
• ultraaluselisteks (SiO₂ 30-40%).

 

Kivistumata, pudeda materjali nimetamiseks kasutatakse mõistet sete. Sette kivistumisel (litifitseerumisel) tekib settekivim. Setteid ja settekivimiei koos nimetatakse setenditeks.

Settekivimite rühmitamisel lähtutakse sette ladestumise viisist (geneesist) ja ladestunud materjali koostisest. Tavaliselt eraldatakse siin välja järgmisi gruppe:

1. purdkivimid,
2. kemogeensed settekivimid,
(3. kemo-biogeensed settekivimid),
4. biogeensed settekivimid.

Purdkivimid moodustuvad murenenud lähtekivimi tükkidest e. purdosakestest. Kemogeensed settekivimid tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel tõelistest lahustest. Kemo-biogeensete kivimite moodustumisel toimub mineraalide väljakristalliseerumine lahustest organismide (bakterite) toimel. Biogeensed on settekivimid, millised on tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja litifitseerumisel.
 

MOONDEKIVIMID

Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel.

Sõltuvalt moondekivimite lähtekivimeist, eristatakse:

• ortokivimid,
• parakivimid

Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid:

• kontakt- e. termaalse metamorfismi,
• purustus- e. dünamometamorfismi,
• regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi kivimeiks.

Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri tüübist ja mineraalsest koostisest tuletatud nimetusega. Väga levinud on plaatja e. kildalise tekstuuriga kivimid - kildad (vilgukilt, granaatkilt, kloriitkilt jt.).
 

J.Kirs, K.Kirsimäe