1.2.7. Õppimisviisi test

Õpilaste õppimisviisi kindlakstegemiseks või omaenese õppimisviisi väljaselgitamiseks võib teha alltoodud testi (Inspiration: Charlotte Have, Fleksibel Læring, EFS 1999).

Märkida tuleks ära väited, millega nõustute.

1. Teema käsitlemisel õpin selle kohta palju.
2. Kui ma midagi alustan, siis ma ei mõtle kõikvõimalikele asjadele, mis võiksid viltu minna.
3. Tavaliselt ma rohkem kuulan, kui räägin.
4. Mulle meeldib ise otsustada selle üle, mida ja miks tegema pean.
5. Kõige olulisem pole mitte see, kuidas midagi tehakse, vaid et see toimib.
6. Ma ei taha midagi kahe silma vahele jätta ja ma esitan täpsustavaid küsimusi seni, kuni kõik
faktid on mulle selged.
7. Teooria ja abstraktsed kontseptsioonid pole minu rida.
8. Idee on hea vaid siis, kui see ka praktikas toimib.
9. Probleemi lahendamisel tuleks tegutseda loogiliselt, sammhaaval.
10. Ma leian, et tuleks kaaluda võimalikult paljusid probleemi aspekte.
11. Kui olen õppinud midagi uut, siis soovin seda kohe proovida.
12. Mulle meeldib olla arutelu keskmes.
5 Inspiration: Charlotte Have, Fleksibel Læring, EFS 1999
13. Minu jaoks on oluline, et ma saan õpitut kasutada.
14. Parim õppimisviis on n-ö hüpata vette tundmatus kohas ja sealt ise välja ujuda.
15. Kiirete ja spontaansete otsuste langetamisel tuleks olla ettevaatlik.
16. Ma täiendan oma märkmeid ja harjutusi pidevalt, et neid paremaks teha.
17. Ma olen avatud uutele ja ebatavalistele ideedele.
18. Enne järelduste tegemist on mul vaja võimalikult palju infot.
19. Mulle meeldib proovida uusi asju.
20. Ma leian, et enne harjutuse tegemist on tähtis asja kaaluda ja hoolikalt järele mõelda.

Testi tulemus

Tõmmake ring ümber allolevas tulbas toodud numbritele, mis märgivad neid väiteid, millega te nõustusite. Seejärel lugege kokku, mitu väidet olete igas tulbas ära märkinud. Mida rohkem olete vastuseidära märkinud, seda tähtsamal kohal on teie jaoks vastav õppimisviis.


2 3 1 5
12 10 4 7
14 15 6 8
17 18 9 11
19 20 16 13
Tegutseja Mõtiskleja Teoreetik Pragmaatik

Kui erinevat liiki õppimisviise kasutavad inimesed alustavad sidusõpet, siis on nende reaktsioon tõenäoliselt järgmine.

  • Tegutseja küsib ilmselt: "Mis siin uut on? ... Teeme proovi!"
  • Mõtiskleja ütleks aga: "Tahaksin enne pisut järele mõelda!"
  • Kui teoreetik millegi uuega alustab, on reaktsioon järgmine: "Mida te sidusõppe all silmas peate? Kuidas erineb see teistest õppevormidest?"
  • Pragmaatikut huvitaks aga tõenäoliselt järgmine: "Kas sidusõpe tõesti toimib? Kuidas ma seda enda tarbeks kasutada saaksin?"

Kui üritate sidusõpet ise välja töötada ja proovida, siis mõjutab teie õppimisviis kindlasti ka teie valikuid – välja arvatud juhul, kui te olete sellest hästi teadlik. Tuutori õpetamisviis näitab loomulikult ka seda, kuidas ta ise eelistab õppida. Arendusfaasis on oluline pidada silmas ka teisi õppimisviise.

Laastavalt mõjuks aga see, kui hindaksite kõiki individuaalseid õppimisviise ja püüaksite lõimida igaühe eelistatuima õppimisviisi oma kursusesse või programmi. Dorothy MacKeracheri väitel tuleks eeldada, et kõigis gruppides on segunenud erinevad õppimisviisid ning teie käsutuses oleva aja jooksul tuleks töötada välja plaan, mis hõlmab tegevust, mis toetab kõiki nelja õppetsükli faasi (s.o Kolbi õppetsükkel). Oma plaanis võite lisada sobivatesse kohtadesse ka alternatiivsed toimingud. (Dorothy Mackeracher, Notes on Learning Styles. University of New Brunswick, juuni 2002)

 
« previous | next »