1.2.6. Neli õppimisviisi

 
Siduskursuse väljatöötamisel tuleb arvestada sellega, et inimesed kasutavad erinevaid õppimisviise. Üheks võimaluseks on õppimisviiside eristamine.

Mõtiskleja, teoreetik, pragmaatik ja tegutseja on mõisted, mis kuuluvad erinevate õppimisviiside juurde.

Mõtiskleja eelistab õppimisviisi, mis on kombinatsioon tunnetest ja mõtisklustest. Kui kursus on loodud sellest õppimisviisist lähtuvalt, siis:
  • tutvustatakse teemasid sageli seoses õppijatele tuttavate olukordadega;
  • antakse õppijatele võimalus sõna võtta ja panna oma kujutlusvõime ning ootused sõnadesse;
  • on õppijatel võimalus väljendada oma üllatust ja isiklikke kogemusi;
  • juhatab seisukoha võtmine praktiliste probleemide suhtes õppijad käsitletava teema juurde;
  • on erinevaid seaduspärasusi ja seoseid võimalik näha ning neile tähelepanu juhtida töö käigus;
  • esitatakse tehnilisi küsimusi, mis algavad sõnaga 'miks'.
Teoreetik eelistab õppimisviisi, mis hõlmab mõtisklemist ja mõtlemist, mis on suunatud terminoloogiasüsteemi loomisele. Kui kursus on loodud sellest õppimisviisist lähtuvalt, siis õppijad:
  • näevad seoseid sisukorra erinevate osade vahel kursuse vältel;
  • pööravad regulaarselt tähelepanu üldisele eesmärgile;
  • vajavad teooriate tuuma arusaadavat selgitamist;
  • kasutavad ja mõistavad reeglite aluseks olevaid põhimõtteid;
  • leiavad teemast analüüsimist väärivaid seoseid;
  • suudavad seostada teemasid ja kontseptsioone välismaailmaga.
Pragmaatik on õppija, kes kasutaks pigem õppimisviisi, mis on seotud mõtlemise ja tegutsemisega ning on suunatud probleemide lahendamisele. Kui kursus on loodud sellest õppimisviisist lähtuvalt, siis seda iseloomustavad järgmised näitajad:
  • õppijad peavad kontrollima erinevaid teooriaid;
  • kasutatakse harjutusi, mis annavad õppijatele võimaluse näidata oma loovust;
  • mängulisus, kaasahaaravus ja üllatusmoment on kursuse loomulik osa;
  • õpitakse läbi praktika või praktika simulatsiooni.
Tegutseja on õppija, kes eelistab õppimisviisi, milles on ühendatud tegutsemine ja tunded, võimaldades ületada tema varasemad kogemused. Kui kursus toetab seda õppimisviisi, siis iseloomustavad seda järgmised näitajad:
  • sagedasti esitatakse küsimusi, mis algavad sõnadega "aga mis saab siis, kui" ja luuakse vastavaid näitlikke olukordi;
  • õppijad saavad näidata, et nad tunnevad antud teemat ja on selle omandanud;
  • õppijad peavad olema uuendusaltid, nt väga avatud probleemharjutuste lahendamisel;
  • õppijad võivad ühel ajal sõnastada ümber oma õppimiseesmärgid;
  • hindamisega seoses on vaja enamat kui lihtsalt asja kordamist.
Enamasti soovitatakse töötada välja mitmekesine siduskursus, kus kasutatakse võimalikult palju erinevaid õppimisviise. Selleks võib saada inspiratsiooni ülalmainitud eesmärgipärastest tegutsemisviisidest.
 
« previous | next »